Hiljuti pälvis tähelepanu maksu- ja tolliameti ettepanek rahandusministeeriumile, et tööandjad peaksid kohustuslikus korras hakkama uusi töötajaid esimesest tööpäevast alates ameti juures registreerima. Vastasel korral ei olevat ümbrikupalga vastane sõda võidetav, kirjutab Raidla Lejins & Norcousi vandeadvokaat Marek Herm.
Töötaja registreerimist teatud aja jooksul riigiasutustes nõutakse enamikus riikides. Tegelikult kehtib töötajate registreerimise nõue ka Eestis: tööandja peab uue töötaja registreerima haigekassas seitsme päeva jooksul tööleasumisest arvates. Maailmas kasutataksegi valdavalt nõuet registreerida töötaja mõnes riigiasutuses teatud päevade jooksul pärast tööleasumist. Registreerimiskohustus uue töötaja tööleasumise päevast on aga pigem erand. Seda tõenäoliselt praktilistel kaalutlustel: viivitamatu registreerimiskohustus võib tähendada arvestatavaid töökorralduslikke muudatusi ettevõtetes.
Registreerimiskohustus ei ole ülemäära koormav. Läbimõeldud tehnilise lahendusega saab uue töötaja registreerimise elektrooniliselt lihtsaks teha. Ent pole põhjust arvata, et töötaja kiirem registreerimine on imerelv ümbrikupalgavastases võitluses. Tegemist on ühe võimaliku vahendiga paljudest. Ümbrikupalga maksmine on niikuinii õigusvastane ning ebaausale maksumaksjale võib registreerimisest saada järjekordne nõue, mida rikutakse.Maksuhaldur ei ole idee tutvustamisel täpsustanud seda, mida on kavas teha nendega, kes registreerimiskohustust rikuvad. Teiste riikide lahendused on erinevad: trahvid ja riigilõivud, eeldatavalt palgalt maksude määramine koos intressidega, riigi toetustest ilmajätmine, riigihangetelt kõrvaldamine, lubade tühistamine, rikkujate nimekirja avaldamine jne.
Välja tuua saab järgmisi riske. Näiteks võivad maksuhalduri revidendid hakatagi tegelema vaid trahvide määramisega ning jätta maksumenetluse tagaplaanile. St maksuhaldur võib olla mõistnud, et olemasolevate vahenditega ei suudeta tööd ära teha, ning nüüd otsitakse õiguslikku „võluvitsa“, millega saaks tulemuslikkust demonstreerida. Registreerimiskohustuse kehtestamine ei tohi viia tähelepanu kõrvale sisulistelt maksustamise probleemidelt ega kujuneda eesmärgiks omaette. On tervitatav, et maksuhaldur pakub välja lahendusi petturitega võitlemisel. Samas tuleb aga läbi mõelda, kas ja kuidas konkreetne lahendus ümbrikupalga maksmise heidutusena mõjub. Et bürokraatiat mitte suurendada, annaks ehk täiustada mõnda juba eksisteerivat kohustust, nt töötaja registreerimist haigekassas.
Autor: Marek Herm, Vilja Kiisler
Seotud lood
Maksuameti ettepanekul võib Eesti ettevõtjaile laieneda Põhjamaade eeskujul kohustus registreerida uued töötajad maksuametis.
Kui väljas sajab lund ja päevavalgus kestab vaid hetke, muutub kodukontor meie igapäevaseks keskpunktiks – kohaks, kus töö, loovus ja ka mugavus peavad koos eksisteerima. Hea valgustus, ergonoomiliselt kujundatud ja rahulik töökeskkond aitavad pimedal hooajal säilitada nii töötahet kui ka meelerahu. Ja just sisemine tasakaal on eriti oluline, sest kodus töötavad lapsevanemad teavad hästi: külmade ilmadega algab ka viiruste hooaeg. Lisaks tööülesannetele tuleb sel ajal hoolitseda ka nohuste ja pisut pahurate laste eest, kes on lasteaiast koju kosuma jäetud.