Eelmisel nädalal lipsas ajakirjandusest läbi teave Euroopa Komisjoni poolt kavandatava üle-euroopalise miinimumpalga kohta. See on järjekordne euromüüt, kirjutab Euroopa Komisjoni Eesti esinduse poliitikaosakonna juhataja Paavo Palk. Millest selline kuulujutt tekkis?
Euroopa Komisjon avalikustas 18. aprillil uue tööhõive paketi, mis keskendub tööhõive suurendamisele ja töötajate ühest liikmesriigist teise suundumise hõlbustamisele ehk ELi tööturu loomisele. Tööhõive pakett on loogiline rekordilise tööpuuduse taustal (10,2% ELis veebruaris 2012), see seostub liikmesriikide poolt tänavu märtsi tippkohtumisel kokkulepituga, EL 2020 eesmärkidega, mis eeldavad aastaks 2020 ELis 17,6 miljoni (Eestis 38 000) uue töökoha loomist.
Juba mitu aastat soovitab komisjon ühe peamise meetmena olukorra parandamiseks tööjõu maksustamise vähendamist. Selline soovitus on antud ka Eestile, millele vastuseks valitsus on teatanud tulumaksu vähendamise ning sotsiaalmaksu lae kehtestamise plaanidest. ELi tööturu loomiseks soovitakse, et töötud saaksid vähemalt kuus kuud abiraha ka teises liikmesriigis viibides.Komisjon soovitab liikmesriikidele kavandada suuremat hõivet tervishoiu, hoolduse, infotehnoloogia ja rohemajanduse valdkonnas ning arvestada sellega hariduses ja koolituses.
Olulisel kohal komisjoni pakutavas on meetmed kindlustunde suurendamiseks töökohtadel ning jätkusuutliku palga tagamine töötajatele. Analüüsis toonitatakse, et isegi töökoht ei välista vaesust ning üle 8% ELi töötajatest on vaesusriskis, eriti liikmesriikides kus sissetulekute erinevus suur ja miinimumpalgad on väikesed ning kasutatakse palju ajutisi lepinguid, samuti ähvardab vaesus töötavaid üksikvanemaid.
Praegu kõigub miinimumpalk liikmesriigiti 30-50% keskmisest palgast. Seega on eelmise sajandi lõpul toimunud miinimumpalga ja keskmise palga lähenemise trend pöördunud. Ükski liikmesriik ei ole lähenemas Euroopa Nõukogu 1960. aastate soovitusele, et miinimumpalk oleks 68% keskmisest palgast. Miinimumpalk varieerub ELis 138 eurolt Bulgaarias 1800 euroni Luksemburgis. Eesti miinimumpalk on ELis oleku ajal kerkinud kaks korda, kuid on 290 euroga ikka madalamate seas.
Komisjon peab kohase suurusega miinimumpalka oluliseks töötajate vaesusriski välistamiseks ning ka töö kvaliteedi tagamiseks. Komisjoni hinnangul on miinimumpalgad olulised sotsiaalse õigluse seisukohalt. Kuid komisjon ei ole välja pakkunud ühtse Euroopa miinimumpalga põhimõtet ega soovitanud mingit kindlat tüüpi miinimumpalka või miinimumpalga määrasid.
Miinimumpalgad peavad komisjoni hinnangul kehtestama liikmesriigid, igaüks võib rakendada ise mudelit. Hoopis vastupidi väidetule peab komisjon tsentraalse lähenemise asemel vajalikuks paindlikku süsteemi, kus miinimumpalk lepitakse kokku sotsiaalpartneritega ja seda tõstetakse arvestades üldist majandusarengut. Komisjon peab positiivseks ka miinimumpalkade sätestamist valdkonniti.
Seotud lood
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.