Saudi Araabia otsib alternatiive dollarile ja tugevdab suhteid Hiinaga

Saudi Araabia kiirendab protsessi, mille eesmärk on teha riigi majandust naftast vähem sõltuvaks ning üks osa sellest on mineraalide kaevandamine. See on saudide Visioon 2030 strateegia üks nurgakivisid.

Saudi Araabia on loomas eeldusi saamaks globaalseks tegijaks tähtsate mineraalide kaevandamisel, mis on aluseks tulevikutehnoloogiate arendamisel ja energeetikas.

Kuningriik otsib erinevaid viise, kuidas ressursirikas Araabia-Nuubia kilp enda kasuks tööle panna. Araabia-Nuubia kilp on väga laial maa-alal laiuv geoloogiline moodustis, kus leidub hulganisti mineraale. Arvatakse, et Saudi Araabias on kokku umbes 2,5 triljoni dollari väärtuses kaevandamata mineraale. Sellega on riigil võimalik antud valdkonnas pääseda maailma juhtivate riikide sekka.

2023. aastal hakkas kuningriik otsima koos Ameerika Ühendriikidega viise, kuidas kindlustada võtmetähtsusega metallide kättesaadavus Aafrikast. See näitab, et saudid pole huvitatud ainult enda ressurssidest, vaid soovivad sama suunda arendada ka välismaal.

Just kõne all olevad mineraalid on inimkonna arengus võtmetähtsusega. Saudi Araabia püüab mineraalide kaevandamisest teha riigi majanduse ühe tähtsaima alustala. Eelkõige on fookus suunatud mineraalidele, mis on väga olulised roheenergiale üleminekul. Nendeks on:

Seega, kuidas seda tehakse? Riigi suurim naftafirma – Saudi Aramco – on sisenemas liitiumi kaevandamise ärisse. Liitium on tänapäevaste akude tootmises võtmetähtsusega metall.

Samal ajal peab riigi kaevandusfirma Ma’aden läbirääkimisi osaluse omandamiseks Sambias asuvas vasekaevanduses, millega laiendatakse oma globaalset haaret veelgi.

2024. aastal teatas Saudi Araabia kaevandusminister, et kuningriigil pole ühtegi takistust Kanada ettevõtetega tehingute sõlmimiseks. Kanadas tegutseb nimelt hulganisti kaevandusettevõtteid, kes kaevandavad võtmetähtsusega mineraale üle maailma. Kanada ettevõtted võivad saudidel aidata oma globaalset haaret kaevandamises laiendada.

Selleks, et oma ambitsioone kaevandussektoris ellu viia, on loodud Ma’adeni ja saudide riikliku investeerimisfondi toel Manara Minerals. Loodud ühisettevõte on teatanud, et investeerib välismaa kaevandustesse 15 miljardit dollarit, mis näitab, et kuningriik soovib globaalsel areenil kindlustada aina suuremat osa kaevandamise potentsiaalist.

Lisaks sellele on riik teatanud, et on valmis USA dollari asemel arveldama ka teistes valuutades. 2024. aastal liitus Saudi Araabia Hiina loodud keskpankade digirahade piiriüleste maksete projektige mBridge.

Oluline on märkida, et 135 riiki ja valuutaliitu, mis representeerivad 98 protsenti maailmamajandusest, otsivad aktiivselt viise, kuidas keskpankade digirahasid (CBDC) kasutama hakata.

Praegu on ringlemas teooria, mille järgi võib mBridge hakata kaubanduse puudujääke arveldama kullas. See pakub alternatiivi teistele valuutadele, eelkõige USA dollarile.

Kes osalevad projektis mBridge?

Need on mBridge’i põhiliikmed. Aga kes on nn vaatlevad liikmed?

Huvitavaks teeb selle asjaolu, et Hiina on oma kullavarusid kiiresti kasvatamas. Riik on maailma suurim kullatootja, maailma suurim kullatarbija ja maailma suurim kullaimportija.

Keskpangad on juba aastaid oma kullavarusid agressiivselt suurendanud. Üks intrigeeriv asjaolu on veel ka see, et alates eelmise aasta märtsist on ligi pool keskpankade ostudest olnud raporteerimata. See tähendab, et ostjad pole tuvastatud.

Lisaks sellele on Araabia Ühendemiraadid läinud kullavarude hoiustamise poolest mööda Londonist. Sellele on kaasa aidanud suur Aasia nõudlus. Sellega luuakse praegu BRICSi riikide vahel uut “kullakoridori”.

Need on väga kriitilised arengud, sest niinimetatud petrodollar on olnud ameeriklaste jaoks võtmetähtsusega. Alates 1971. aastast on kehtinud nn petrodollari standard, mis on aidanud USA dollaril säilitada maailma reservvaluuta staatust.

Bloombergile kommentaare jaganud anonüümsed allikad ütlesid eelmise aasta juulis, et Saudi Araabia ähvardas osa Euroopa võlakirjadest maha müüa juhul, kui G7 riigid otsustavad läänes külmutatud Venemaa varad täielikult konfiskeerida. Projekti mBridge ülekanded saavad aga kasutada koodi, millele ehitatakse üles Hiina e-jüaan.

Eelmise aasta septembris teatas üks Saudi Araabia kõrge riigiametnik, et riik on avatud teistele lahendustele, näiteks võiksid nad naftat müüa ka jüaanis.

Kes on maailma suuruselt teine naftatootja? Saudi Araabia. Kes on maailma suurim naftaimportija? Hiina. Kui Hiina valuutat hakatakse naftakaubanduses laialdasemalt kasutama, muutub ka jüaan aina rahvusvahelisemaks valuutaks.

Muidugi ei toimu see muutus üleöö, aga need sammud õõnestavad järk-järguliselt dollari positsiooni. Kaubandus muutub aina lokaalsemaks ning riikidel tekib motivatsioon neutraalsete reservide – näiteks kulla – osakaalu suurendamiseks.

Saudi Araabia Riiklik Investeerimisfond (PIF) tegi kuue Hiina institutsiooniga kokku 50 miljardi dollari väärtuses tehinguid. See suurendab kahe riigi sidemeid veelgi. Finantsmaailm ning kaevandusäri on väga kiiresti muutumas ning Saudi Araabia proovib ennast vastavalt muutustele positsioneerida.

Maailm vaatab pingsalt, sest Saudi Araabia ei muuda ainult oma majanduse vundamenti. Nad esitavad ka praegusele finantsilisele maailmakorrale väljakutse. Saudid tahavad muutuvas maailmas omada suurt ja määravat jõudu, olgu selleks energia, rahandus või globaalne kaubandus.

Küsimus ei ole enam selles, kas muutus on tulemas, vaid selles, kui kiiresti see toimub. Üks asi on selge: kõige selle keskel saab olema kuld.