Tavid hoiab jätkuvalt enamuse oma vahendeist füüsilises kullas ega plaani enne rahandussüsteemi reformi oma kullavarusid müüa, kirjutas Tavidi nõukogu esimees Alar Tamming. Tuntud investor Jim Rogers ütles hiljuti, et maandas kulla ja hõbeda hinnariski, kuid ei müünud väärismetalle.
Maailmas on endiselt keerulised ajad, aktsiaturud langevad ning kõik senist kriisi põhjustanud tegurid endiselt alles. Muudatused, mis tehakse, on põhiliselt kosmeetilised ega lahenda süsteemset kriisi. Selle taustal kerkib küsimus, milline osa on praeguses kriisis kullal. Kas see on turvasadam, tavaline tooraine või barbaarne relikt, nagu üks keskpankur kunagi mainis. Kui turvasadam, siis miks ta hind ei tõuse? Kui tooraine, siis miks peetakse teda eriliseks tooraineks, mille noteeringud on alti esiplaanil? Kui aga barbaarne relikt, siis miks hoiavad seda oma reservides enamus maailma keskpanku? Ja lõpuks kõige tähtsam küsimus - miks isegi kriisi ajal kriisis riigid seda müüma ei kipu?
Kulla puhul tuleb eelkõige teadvustada, et kuld, eriti füüsilisel kujul esinev, on ainuke finantsvara, mis asub väljaspool finantssüsteemi ja mille omamine on võimalik ilma panga vahenduseta. Kõigi ülejäänud finantsvarade puhul (isegi kinnisvara vajab omandisuhte üleminekul finantssüsteemi, kuid kuld mitte) on ühel või teisel moel mängus panga “karvane käsi” ning pangandussüsteemi kollapsi puhul oleks hävingute tekkimise võimalus väga suur. See on ka põhjuseks, miks kuld on 10 aastat järjest tõusnud ja miks pangandus mitte kunagi ei asu kulla advokaadiks ega hakka seda investeerimisvarana soovitama.
Samas on kuld ikkagi kauplemisobjekt nagu aktsiad ja võlakirjad ning kõigi kauplemisobjektide korral esineb kaks omadust. Esiteks trend – see on suund, kuhu hind liigub ja teiseks korrektsioonid ehk hinnalangused, mis ei muuda trendi, kuid on investorite jaoks paljude unetute ööde ja suitsidaalsete mõtete aluseks. Kulla hinna trend on olnud viimased 10 aastat ülespoole ja vaadates maailmas toimuvat, raha masstrükkimise suunas liikumist ja suure hüperinflatsiooni tekkimise tõenäosust, pole ühtegi argumenti, miks peaks kulla hinna trend muutuma vastupidiseks. Juhul, kui toimuks süsteemi suurpuhastus, massiline pankade pankrot ja riikide võlgade kustutamine, ning ka võimalik rahareform koos uue rahasüsteemi käivitamisega, muutuks ka kulla trend vastupidiseks, sest puuduks vajadus ennast ja oma vara finantssüsteemi eest kaitsta. Neid muutusi aga veel toimumas pole.
Kõikide trendide puhul esinevad aga korrektsioonid ja tavaliselt vanu korrektsioone ei mäletata. Kuid viimase 10 aasta jooksul on kullal olnud 19 korrektsiooni kus hind on langenud vähemalt 7%, neist 10-l on langus olnud üle 10% ja kahel korral 2006 ja 2008 oli langus tipust 27,7%. Kõikidel kordadel hind taastus ja ületas eelmise rekordi ning jätkas tõusu. Praegu käimasolev hinnakorrektsioon, mis sai alguse möödunud aasta septembrist on suurusjärgus 20% ja ei ole midagi kummalist selles kui praegusest hinnast kuld langeks veel kümmekond protsenti, kuid see ei muudaks käimasolevat trendi.- see saab muutuda ainult pangandussüsteemis ja raharingluses tekkivate põhimõtteliste muudatuste tõttu.
Praegune kulla hinna korrektsioon on tingitud eelkõige elektroonilisest kauplemisest kullaga. Investorid, kes panustasid kulla hinna tõusu ja tegid seda võimendusega ehk laenurahaga, peavad oma positsioone sundlikvideerima, sest tagatised, milleks võisid näiteks olla aktsiad, on langenud rohkem kui plaanitud. Seda, et langus on tingitud eelkõige elektroonilisest spekuleerimisest, näitab see, et füüsilist kulda ostnud investorid ei müü oma kulda tagasi.
Jim Rogersil olevat kogu kuld alles. Šveitsis, Austraalias asuvad kulla ümbersulatamistehased toodavad täisvõimsusel kuldplaate ja kuldmünte ning ei lähe sugugi kulla suure pakkumise (mis peaks kaasnema langustrendiga) tõttu kollektiivpuhkustele. Kogu toodetav ja turule jõudev füüsiline kuld on alati ostja leidnud. Eriti hoogsalt suurendab praegu kullareserve Hiina, kes hakkab ka tasapisi aru saama, et USA dollari väärtus ei seisne mitte dollaris, vaid selles, mida dollari eest osta saab.
Ja pole ühtegi põhjust, miks dollar ei peaks vastama Voltaire'i ennustusele: Iga paberraha jõuab ükskord oma sisemise väärtuseni ehk ümmarguse nullini, mis rahvakeeli tähendab, et see on väärt ainult paberit, millele see on trükitud.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.