Andmekaitsereform ei mõjuta kindlasti kõiki ettevõtteid ühtmoodi, kuid kokkuvõttes peaks olema kasulik nii Eesti kui ka teiste liikmesriikide ettevõtjatele, kirjutab Euroopa Komisjoni Eesti esinduse poliitikaosakonna juhataja Paavo Palk.
Reedeses Äripäevas kirjutas andmekaitseinspektsiooni peadirektor Viljar Peep, et jaanuaris Euroopa Komisjoni esitatud andmekaitsereformi eelnõu paneb ettevõtja õlule lisakohustusi, ning väitis, et puudub sõltumatu mõjuanalüüs.
Tegelikult tugineb eelnõu kahe sõltumatu ettevõtte analüüsile (GHK Consuling ning Trilateral Research) ning komisjoni üksuste põhjalikule mõjuanalüüsile. Rohkem kui aasta enne õigusaktide eelnõude avaldamist tänavu jaanuaris konsulteeriti nende põhieesmärkide suhtes liikmesriikide esindajate, Euroopa Parlamendi ning Euroopa majandus-ja sotsiaalkomiteega.
Põhiküsimus on, kuivõrd me tahame ladusalt toimivat üle-euroopalist turgu.Üha suurem osa ärist käib tänapäeval interneti vahendusel ja sõltub järelikult ka andmekaitse reguleerimisest. Nii eraisikutele kui ka ettevõtetele on ilmselgelt lihtsam, kui 27 andmekaitsesüsteemi asemel on Euroopa Liidus üks süsteem. Jääb ära vajadus kulutada aega ja raha teise riigi õigussüsteemi tundmaõppimiseks või kahtlused, mis on seaduslik ja mis mitte. Kui ettevõtete ja kodanike õiguskindlus kasvab, siis esimesed pakuvad piiriüleseid internetiteenuseid meelsamini, teised aga kasutavad neid rohkem. Seega aitab andmekaitsereform kaasa nii nõudluse kui ka pakkumise suurendamisele online-äris.
Suur osa reformi kriitikast (näiteks Peebul ühe lisatöö näitena toodud auditeerimiskohustus) seostub arvamusega, et lisaks eelnõus sätestatule võib sellega tulevikus kaasneda veel uusi nõudeid. Sellised probleemid saab ja tuleb tegelikult lahendada eelnõu arutelu ja täpsustamise käigus, sest enne jõustumist vajab see nii Euroopa Parlamendi kui ka liikmesriikide heakskiitu.
Seotud lood
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?