ÄP: riik lõhkus Edelaraudtee jõupositsiooni

Äripäeva hinnangul on positiivne, et lõpeb suurte dotatsioonide määramine Edelaraudteele. Nende kasutamise kontrollimine on riigile pikkade aastate jooksul üle jõu käinud.1998. aastast peale on riik Edelaraudteele maksnud kokku peaaegu 153 miljonit eurot, et see ettevõte hoolitseks Elektriraudtee kõrval reisijateveo eest raudteel. Riigi ja Edelaraudtee pikaajalise koostöö kestel on pidevalt olnud õhus kahtlus, et Edelaraudtee ei ole dotatsioone kasutanud sihtotstarbeliselt.

2006 kirjutasime, kuidas Edelaraudtee tütarfirmad on pidevalt üksteisele võlgu, sellal kui firma saab aastas keskmistelt 140 miljonit krooni dotatsiooni. Kahtlus, et raha, mis läbib teekonnal mitu tütarfirmat, lõpuks kuskil omanikfirmade vahel salapärasel kombel hajub, on püsinud järgnevatelgi aastatel, kuid riigi võimuses pole seni olnud olukorda muuta. 2006 tunnistas majandusministeerium, et ettevõtte raamatupidamine ei võimalda dotatsiooni kasutamisest ülevaadet saada, ehkki sellealastele puudustele vihjas riigikontroll juba 2002.

Vaatamata aeg-ajalt kõlanud kärpeähvardustele on dotatsioon Edelaraudteele aastate jooksul enamasti suurenenud, ühelt poolt eeldatavasti osava lobitöö tulemusena, teisalt aga põhjusel, et riik on olnud väljapääsmatus olukorras. Dotatsiooni maksmisest keeldumise korral oleks Edelaraudtee, kes on ühtlasi rongide omanik, saanud öelda, et ta sel või teisel liinil enam ei sõida, sest raha ei jätku. Ehk siis toimida nagu Saaremaa Laevakompanii, kes ähvardab sõitjateveo lõpetada, kui järgmine dotatsioonisumma ei peaks sobiva suurusega olema. Ning riigil ei oleks olnud võimalik täita oma ülesannet tagada sõitjatevedu.Nüüd aga on riigil tekkinud jõu õlg – uued rongid, mis on otsustatud kasutada anda Elektriraudteele. Šveitsis valmivad Stadleri rongid jõuavad Eestisse järgmisel ja ülejärgmisel aastal. Edelaraudtee ja riigi suhete keerulist tausta arvestades on arusaadav, et riik usaldab dotatsioone jagades rohkem riigiettevõtet, mille puhul on raha kasutamist kontrollida lihtsam.

Edelaraudtee pahandamist, et valitsuse kaotab konkurentsi, ei saa tõsiselt võtta. Konkurentsi ei olnud ka siiamaani. Elektriraudtee ei olnud tegelikult Edelaraudtee konkurent, sest sõitis ainult lühikesi liine ja polekski pikemaid sõite teha saanud, sest ronge ei olnud. Pigem on kahetsetav, et olukord, kus riik ei suuda dotatsiooni kasutamist kontrollida, aga maksab seda ikka, on kestnud nii pikalt.

See ei tähenda, et toimetus monopoliseerimise heaks kiidab. Hea on see, et riigi raha kontrollimatu kasutamine lõpeb, kuid sõitjateveo operaator tuleks siiski leida konkursi abil. Uus konkurss võib tulla 2018. aastal. Riik võtab vahepeal kolmeks aastaks reisijateveo korraldamise enda kätte ehk teeb selgeks, kui palju on seda äri vaja ikkagi doteerida. Uued rongid muudavad kogu kulubaasi ja muutunud olukorras oleks olnud ebamõistlik 2014. aastal Edelaraudteega lõppevat lepingut pikendada.  Edelaraudtee omaniku Marcel Vichmanni ärisid iseloomustab läbipaistmatus ja seetõttu on riigil mõistlikum senine koostöö lõpetada.

Autor: 1185-aripaev