Tavapäraselt eeldame, et hind, millega kaup väljas on, on ka ostutehingu aluseks. Üldjuhul see ka nii on. Kui aga ilmneb hindade erinevus kassas ja saalis, on erinevates ELi riikides rakendatav erinev lähenemine, kirjutab tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste reedeses Äripäevas.
Nii on liikmesriike, kus on seaduses otse kirjas, et kaupleja eksponeeritud hind on tema jaoks siduv ja ostjal on alati õigus nõuda saalis valiku tegemisel kauba juures eksponeeritud hinnaga müüki, olgugi et kassasüsteemis on teine hind. On ka liikmesriike, kus selline otsene säte seaduses puudub või kehtib lähenemine, mille kohaselt reklaamis või hinnasildil avaldatud hinda ei loeta kauplejale siduvaks, jättes sealjuures hinnaerinevuse ilmnemisel ostjale võimaluse tehingust loobuda.
Eestis kehtib samuti lähenemine, mille kohaselt reklaamis või hinnasildil avaldatud hind ei ole kauplejale siduv, kuid ka meie võiksime eeldada, et hea tava on see, kui kaupleja oma eksimuse korral võimaldab tarbijal osta soodsama hinnaga.
Jätkugu meil järjekindlust oma õiguse eest seista ja lubatut nõuda. Lõppude lõpuks sõltub just meie – ostjate valikust – see, milline mudel turul prevaleerima hakkab.
Mis toimub hindade avaldamisega Eestis, probleemidest ja proovikividest loe reedesest Äripäevast.
Seotud lood
Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas.