Aasta tagasi oli majandusanalüütikud areneva maailma majanduskasvu suhtes optimistlikud. Kontrastina USA ja Euroopa suhtes, kus kasvu väljavaated näisid parimal juhul nõrkadena, oodati arenevatelt turgudelt tugevaid tulemusi sarnaselt eelnenud kümnendiga ja nii pidid nad saama maailmamajanduse mootoriks, kirjutab Harvardi ülikooli professor Dani Rodrik.
Nüüd on selliseid väiteid asendanud mure. Hiljutised majandusnäitajad Hiinas, Indias, Brasiilias ja Türgis viitavad nõrgimale kasvule viimaste aastate jooksul. Optimism annab teed kahtlusele. Muidugi, nagu oli kohatu teha järeldusi eelnenud kümnendi tugevast kasvust, ei peaks tegema kaugeleulatuvaid järeldusi lühiajalistest kõikumistest. Sellegipoolest on põhjust uskuda, et kiire kasv on pigem erand kui reegel.
Kuidas kasvuimed sünnivad? Kui välja arvata käputäis väikesi riike, kes on lõiganud kasu loodusressurssidest, on kõik edukad majandused viimase 60 aasta jooksul põhinenud industrialiseerimisel. Ühes ollakse Aasia puhul üksmeelel: Jaapan, Lõuna-Korea, Singapur, Taiwan ja muidugi Hiina on kõik olnud väljapaistvalt edukad viimas tööjõudu maapiirkondade tootmisesse. Varasemad edukad majandustõusud, nagu USAs või Saksamaal, olid samasugused.
Tootmine lubab kiiret järelejõudmist, sest on suhteliselt lihtne kopeerida ja rakendada välistehnoloogiaid, isegi vaestes riikides, kellel on mitmeid puudujääke. Tähelepanuväärselt näitab minu uurimus, et tootvad tööstused kipuvad vähendama vahet tehnoloogiliselt edukamatega umbes 3% aastas vaatamata nende poliitikale, institutsioonidele või asukohale. Seega, riigid, mis suudavad muuta talupojad tehasetöölisteks, saavad boonuse.
Edukas pikaaegne areng nõuab siiski ka teist tõuget. Järkjärguline inimkapitali akumulatsioon ja institutsioonide võimekus, et toestada teenustest juhitud kasvu siis, kui industrialiseerimine, on saavutanud omad piirid. Kuid see retsept on muutunud märksa vähem efektiivseks.
Esiteks on tehnoloogiline areng nõudnud tootmisel palju rohkem oskusi ja kapitali kui varem, isegi madala kvaliteediga spektris. Teiseks globaliseerumine tervikuna ja Hiina tõus kitsamalt on kasvatanud konkurentsi maailma turgudel tehes keeruliseks koha leidmise uutele tulijatele. Lisaks ei ole rikkad riigid enam sama lubavad industrialiseerimisele, vaid nõuavad arenevatelt riikidelt kõikide kehtivate reeglite (protektsionismi vastasus, patendi nõuded jne) täitmist.
© Project Syndicate
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kinnisvaraturul on mitmeid põnevaid riike, kuhu Eesti investorid on oodatud. Üks selliseid linnu on Dubai. Kiirelt kasvav linn ja lisandunud elanikkond annab kinnisvarasse investeerijatele põhjust rõõmustamiseks, ütles Skover Kinnisvara OÜ juht Sanders Skorik.