Hiljuti läks EPLi vahendusel eeldatavasti poliitilise klatši korras käibele teooria, et Reformierakond võib saada kahtlustuse juriidilise isikuna, meenutab arvamustoimetaja Vilja Kiisler.
See peaks justkui toitma ootust, et juhul, kui Reformierakonna rahastamisega asjad sugugi korras ei ole, siis pole ka asja kohtusse jõudmine ning süüdimõistev otsuski välistatud. Säärase ootuse tekitamine peaks leevendama üleüldist poliitilist resignatsiooni ning murendama Reformierakonna pikaleveninud valitsemisaja jooksul liigagi kindlaks kujunenud veendumust, et oravad maanduvad käppadele ka siis, kui peaksid väga kõrgelt kukkuma.
Seda vaikivat veendumust sõnastab hästi Villu Reiljani kuulus sentents “Kusagil struktuurides on kallutatud jõud”. Paradoksaalsel kombel mõistsid struktuurid Reiljan vähemasti maadevahetuse asjus õigeks (Rävala kinnistu asjas süüdi), ainult et kasu pole sellest suurt midagi: laiemas vaates on kõigi maadevahetajate renomee pikaleveninud protsessi käigus fataalselt solgutada saanud ning poliitilist elulooma Reiljanist enam loota pole. Ehkki Reiljani tsitaati tuuakse tavaliselt ette irooniliselt, kalduvad ka muigajad ise sageli uskuma, et tegelikult nii ongi. Et ei juhtu Reformierakonnaga ka seekord midagi ning kaamerate ees käsi raudu panema jäädakse Eesti riigis eelkõige keskerakondlastel.
Möönan, et aruteludel, missugused “struktuurid” kõige kindlamini Reformierakonna mõjusfääri kuuluvad, on tihtipeale põhi all. Praegune või endine, peatatud või üldse ametlikult vormistamata parteiline kuuluvus mõne struktuuri juhtpositsioonil kõneleb ise enda eest.
Ent konkreetset tööd uurimisel, otsustamisel ja kommunikeerimisel ei tee kunagi mitte terve struktuur, vaid mõni selle esindaja. Teisisõnu: inimene oma veendumuste ja tõekspidamistega, parima äratundmise ja eetiliste hoiakutega. Inimene on nii kohtunik kui prokurör, uurija kui ametnik. Tal on südametunnistust just nii või nii palju. Ta on oma tegudes ja otsustes just nii vaba, kui vabana ta ennast tunneb. Tegelikult oli see nõnda isegi üheparteilisel nõukaajal. Kõik arstid ei võtnud altkäemaksu, kõik politseinikud ei alandanud inimesi.
Nii et isegi kui mõni struktuur peaks olema kallutatud, ei pruugi seda olla kõik selle töötajad. Pole võimatu, et erakondade rahaasjade uurimisega tegelevad inimesed, kelle eetika seisab vankumatul põhjal. Seetõttu pole välistatud, et parteide rahaasjade uurimine jõuab asjaliku ja õiglase tulemuseni, olgu struktuuridega, kuidas on.
Autor: Vilja Kiisler, Vilja Kiisler
Seotud lood
Justiitsminister Kristen Michal märgib, et Silver Meikari väited on alusetud, kuid kui õigusvaidlus jätkub kohtus, siis ta lahkub ministriametist.
Kuriteos kahtlustuse saanud Kristen Michal ei sobi pidama justiitsministri ametit ja peaks seetõttu kiiremas korras ametist lahkuma, kirjutab kolmapäevases Äripäevas peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.
Päeval, mis esimest korda sai kokku riigikogulase eetikakoodeksi töörühm, et panna kirja rahvasaadikute eetikareeglid, otsustasid justiitsminister Kristen Michal ja riigikogu liige Kalev Lillo avalikku õiglustunnet ja eetikanorme edasi väänata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ususõda kestab - kas usud, et prokuratuur suudab sõltumatult uurida justiitsministriga seotud rahastamisskandaali? Michal usub prokuratuuri. Peaminister usub Michalit. Ent keda peaks uskuma rahvas, küsib Äripäeva ajakirjanik Katariina Krjutškova.
Tundlikke kliendiandmeid omavad advokaadibürood on küberkurjategijate pidevas huviorbiidis, mistõttu nõuab advokatuur, et küberturvalisus oleks tagatud kõrgeimal tasemel. Et nõuded saaksid täidetud ka päriselt ning ka töötajate teadlikkus tõstetud, on mõistlik kaasata oma ala spetsialistid, usub advokaadibüroo TARK juhtivpartner Tanel Tark.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele