Inseneride olukord Eestis: kvaliteediga on hästi, kvantiteet on väljakutse

Saates "Tööstusuudised eetris" pakume kuulamiseks 13. märtsil toimunud suursündmusel „Tark tööstus 2025“ kõlanud vestlusringi, mis keskendus inseneeria tulevikule. Vestluses otsiti vastust küsimustele, kuidas erinevates tööstusharudes tagada tootearenduseks piisav tugi, et silmapaistvad ideed maanduks viljakale pinnasele, ning kuidas saavutada ambitsioonikas unistus korras inseneeriast ja seeläbi kiirem majanduskasv. Vestlusringis osalesid Milremi tehnoloogiajuht Devid Liik, Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna dekaan Fjodor Sergejev ja Repligen Estonia juht Madis Unt.

Repligeni juht Madis Unt ütles arutelus, et Eestis on inseneridega pigem ja sõltuvalt valdkonnast on neid siiski leida. „Palju räägitakse, et Eestis on insenere vähe, aga ega neid tegelikult nii vähe ka ole. Häid insenere on leida, aga on kindlasti valdkondi, kus neid on vähe. Ma pigem oleks positiivne ja julgustaks ettevõtteid otsima ja palkama, kindlasti ka ise aitama arendada ja koolitada tootearenduse valdkonna insenere,“ märkis Unt.

Undiga oli nõus ka Devid Liik, kelle sõnul insenere siiski jätkub. „Alustaksin positiivne noodiga. Seis on päris hea, kui ma räägin kvaliteedist, järjest süvenev probleem on kvantiteet. Näen perspektiivis muret ja minu meelest peame keskenduma tulevikule, peame vaatama, millest toimiv ja väärtuslik haridus peale hakkab,“ lisas Liik.

Taltechi inseneriteaduskonna dekaan Fjodor Sergejev märkis, et huvi tehnoloogia ja insenerihariduse vastu on siiski tõusnud. „Meil on motiveeritud noori, kes tunnevad huvi tehnoloogia vastu, ja neid päris palju. Selleks on meil kõigil vaja koostööd teha, et noored valiks just inseneeria,“ sõnas dekaan.

Foto: Andras Kralla