ESG aruandlus eeldab andmeid, mida seni pole veel kogutud

Ettevõtted, kes on ESG aruandluse kohustusega peavad juba 2025. aastal oma äritegevuses juhinduma kolme mõõtme: keskkonna (Environment), sotsiaalsete (Social) ja juhtimisalaste tegurite (Governance) kaudu. Keeruliseks teeb aruandluse see, et paljusid andmeid pole seni ettevõtted pidanud koguma, tõdes auditi ja juhtimisalase nõustamisega tegelev PricewaterhouseCoopers Eesti ESG teenuste valdkonna juht Merili Vares.

Kuigi kestlikkuse aruandlust ei pea esitama väikesed ja keskmised ettevõtted ei ole põhjust teemat unarusse jätta, sest aruandeid esitavad suured ettevõtted soovivad ikkagi oma klientide-tarnijate vastavast tegevusest rohkem teada.

ESG tegevusaruanne eeldab ühe uue mõiste: topelt olulisuse analüüsi valguses, et senisest rohkem ettevõtteid hakkab oma äritegevuse mõju ja tagajärgi analüüsima. Lisaks jälgima ka seda, kui palju keskkonna ja sotsiaalsed teemad ettevõtet seesmiselt mõjutavad ja kas neis on peidus mingid äririskid või võimalused.

Saates tuleb jutuks, miks võtmetähtsusega ametikohti võiks komplekteerida uutel alustel ja lähtuda sellest milliseid hoiakuid inimene ise evib. Ka räägib Merili Vares, millised nõuded tulevad just aruandluse direktiivist ja standarditest.

Saadet juhib Juuli Nemvalts.

Fotol: Merili Vares. Autor: Juuli Nemvalts