Aastaaruanne pole pelgalt finantsosakonna mure

Julgeolekumaks pöörab tavapärasest enam tähelepanu kasumile, ka võib tekkida soov amortisatsiooniga trikitada. Maksukonsultandid seda teha ei soovita, sest arvestuspõhimõtete muutmine peab olema igati põhjendatud. Kuritarvituste korral kohaldub juhtkonna vastutus, mis peaks liigseid riskijaid distsiplineerima. 

Käes on 2024. majandusaasta aruannete koostamise ja esitamise aeg. Eelmisel aastal oli hulk trahve ja sundkustutamisi, lausa 30 000 ettevõtet lõpetati. PwC juhtiva maksukonsultandi Martin Lehtise sõnul olid palju neist ettevõtjatest ülimalt rahul, et riik nende eest tülika ettevõtte lõpetamise tegi.

Advokaadibüroo PwC Legal Services vandeadvokaat Karen Root on seda meelt, et kui ettevõtte loomine on kõigest veerand tunni küsimus, siis jääb paljudel nn ühe-mehe ettevõtete loojatel vajaka finantsdistsipliinist ja aastaaruande esitamata jätmine on vaid üks osa suuremast pildist. Samas tabas sundkustutamise otsus ka neid ettevõtteid, millel reaalne majandustegevus toimis. Nende mure oli seda suurem, sest juba kustutatud ettevõtte pangakontol olev raha jääb kõigile kättesaamatuks.

Suurim muutus on siiski selles, et raamatupidamise ja audiitortegevuse seaduseid muudeti. „Muu hulgas tõsteti ettevõtte suuruse kriteeriume ja audiitorikontrolli kohustuse piirmäärasid. See tähendab, et peaks vähenema aruandluskohustus ja rohkem väikeettevõtteid esitab lühendatud aruandeid,“ kommenteeris hetkeseisu PwC juhtiv raamatupidamise nõustaja Katrina Villak.

Kuula PwC saatest, millised ettevõtete finantsotsused toovad kaasa maksukohustuse ja kuidas ikkagi sundkustutatud ettevõtte kontolt raha kätte saada.

Fotol Katrina Villak (vasakul), Karen Root ja Martin Lehtis.
Foto: Juuli Nemvalts.