Brasiilia mässu juurpõhjused on vaesus ja ebavõrdsus, kuigi neid võikski lahendada uus president

"Eelmine president Bolsonaro põlgas vaeseid," ütles Balti Uuringute Instituudi analüütik Mele Pesti Äripäeva hommikuprogrammis. 

Ladina-Ameerika teemade ekspert Pesti ütles, et Brasiilia puhul oli näiteks koroonastatistika üks maailma kurvemaid, kuid eelmine president Jair Bolsonaro nägi haiguses ka lahendust vaesusele. Kui inimesed ära surevad, siis pole ka probleemi, oli tema õõvastav suhtumine. 

Läinud pühapäeval toimunud mässu ajendiks oli küll Bolsonaro toetajate pettumus, et nende soosik presidendiks ei saanud, aga juurpõhjus on ikkagi vaesus ja ebavõrdsus, rääkis Pesti. 

Pesti hinnangul on USA ja Brasiilia puhul märgata üht sarnast poliitika kujunemise tendentsi. "Nii USA-s kui ka Brasiilias on läinud nii, et vasakpoolsed oma valijate kogumiseks liiguvad vaadetelt keskele poole. Aga parempoolsed saavad valijaid juurde hoopis parempoolsuse ekstreemi liikudes," selgitas Pesti. 

Seejuures lisas Pesti, et ei vasta kuidagi tõele väide, et Lula da Silva töölispartei oleks niisiis vasakäärmuslik. Neilt oodatakse tasakaalu senise vaesuse süvenemisele ja ebaõiglusele. "Meid mõjutab siin vihmametsade hävimine, kuid sealsete ärihuvide pärast tapetakse lausa vähemusrahvusi," ütles Pesti ja lisas, et ta ei ole küll paar aastat Brasiilias käinud, kuid sealsed sõbrad kinnitavad, et Sao Paolot ei tunneks enam äragi - nii palju inimesi on tänavatel kodutuna elamas.  

Kuula põnevat podcasti, mis avab Brasiilia tänast ühsikonda. Saatejuht on Neeme Korv.

Fotol Brasiilia vasakpoolne president Luiz Inacio Lula da Silva päev pärast rahutusi. Foto: Reuters/Scanpix