• OMX Baltic0,98%307
  • OMX Riga0,32%878,67
  • OMX Tallinn0,59%1 965,83
  • OMX Vilnius0,09%1 161,05
  • S&P 5000,38%5 633,07
  • DOW 30−0,03%41 989,96
  • Nasdaq 0,87%17 449,89
  • FTSE 1000,61%8 634,8
  • Nikkei 2250,02%35 624,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,18
  • OMX Baltic0,98%307
  • OMX Riga0,32%878,67
  • OMX Tallinn0,59%1 965,83
  • OMX Vilnius0,09%1 161,05
  • S&P 5000,38%5 633,07
  • DOW 30−0,03%41 989,96
  • Nasdaq 0,87%17 449,89
  • FTSE 1000,61%8 634,8
  • Nikkei 2250,02%35 624,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,18
  • 01.04.25, 14:00

Eesti riik tõmbas hoonete süsinikujalajälje seadusele pidurit

00:00
  • Teeli Remmelg
Eesti riik tõmbas hoonete süsinikujalajälje seadusele pidurit

Eesti riik otsustas edasi lükata hoonete süsinikujalajälje arvestuse kohustuse järgmiselt aastalt 2028. aastale. Ettevõtete juhid väidavad aga, et kuigi praegu on ehitussektoris palju entusiaste, kes teevad juba praegu süsinikujalajäle arvutusi enda äranägemise järgi, siis riigilt vajatakse siiski kiiremini ühtset ja selgemat infot.

Kliimaministeeriumi keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht Hannamary Seli kinnitas, et Eestis ei ole praegu ühtegi kohustuslikku nõuet hoonete süsinikujalajälje arvutamiseks. Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiiv näeb ette, et alates 2028. aastast tuleb arvutada üle 1000 ruutmeetri suuruste uute hoonete süsinikujalajälg. Aastast 2030 laieneb see kohustus kõikidele uutele hoonetele ning samast ajast kehtestatakse ka süsinikujalajälje piirväärtused, mis töötatakse välja hiljemalt 2027. aastaks, selgitas Seli.

Samas vajavad turuosalised riigilt juba täna selgemat teavet.
„Sektoris on palju entusiaste, kes soovivad süsinikujalajälge arvutada ja teevad seda omal algatusel, kuid probleemiks on ühtse lähenemise ja selguse puudumine. Kuigi riik on astunud esimesi samme metoodika loomisel, on sektoris kiire vajadus ühtse käsitluse, standardiseeritud andmestruktuuri ja toetavate juhendmaterjalide järele,“ rääkis arhitektuuri- ja inseneribüroo ESPLAN juht Kadi Metsmaa ootustest riigile.

Materjalitootja Lasita Akna tegevdirektor Karl-Martin Rammo märkis, et nende ettevõte on oma valdkonnas ainus, kelle toodetel on keskkonnasertifikaadid ehk EPD-d. „Eestis on see teema veel lapsekingades. Üks põhjus, miks seadust on edasi lükatud, ongi see, et kohalikke ehitusmaterjalide tootjaid, kes oleksid investeerinud oma toodete süsinikujalajälje arvutamisse, on lihtsalt liiga vähe. Meie oleme kogu EPD-de sertifitseerimise protsessi juba läbinud ja julgustame ka teisi tootjaid seda sammu astuma. Vähemalt annab see kvaliteetse tööriista raiskamise vähendamiseks – midagi, mida meie töötlev tööstus hädasti vajab, et olla rahvusvahelisel turul konkurentsivõimeline,“ ütles Rammo.

Kinnisvaraarendaja Bonava Eesti tegevjuht Taavi Soorm tõdes, et süsinikujalajälg ei ole täna klientide ostuotsustes esmatähtis. „Kuigi soovitakse keskkonnasõbralikku kodu, ei osata seda sageli mõista ega hinnata. Kui aga teadlikkus kasvab ja inimesed saavad paremini aru, kuidas see neid isiklikult mõjutab, võib süsinikujalajälg muutuda oluliseks müügiargumendiks ja võrdlusaluseks – sarnaselt autode kütusekulu näitajatele,“ selgitas Soorm.

Saates pakume kuulamiseks 5. märtsil toimunud konverentsi Tark Ehitus vestlusringi.

Vestlusringi juhib Urmas Vaino.

Foto autor: Raul Mee

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele