Ehitajad: uus kutsereform ohustab sektori oskustöötajatest ilma jätta

Ehitussektoris ollakse kriitilised kavandatava kutsehariduse reformi pärast, eriti nähakse ohukohana, et ametikoolide õpe plaanitakse venitada kolmelt aastalt nelja aasta peale. See ei lahenda ehituse tööjõupuudusega seotud probleeme, vaid võib neid isegi süvendada.

"Meie hinnangul see reform praegusel kujul soovitud eesmärke ei täida," ütles Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevjuht Indrek Peterson, kelle arvates on peamine probleem pigem kutsekoolidesse sisenevate õpilaste nõrk baasharidus. "Suur osa põhikooli lõpetanutest tegelikult ei ole seal nõutud oskusi omandanud,“ selgitas ta ja lisas, et see toob kaasa omakorda kutsekoolis õpiraskusi, motivatsiooni languse ja väljalangemise.

Bildgren Ehituse juht Ahto Aruväli nõustub sellega, et teatud erialadel on ehk tõesti vaja õpet pikendada, kuid ehituse oskustööline – näiteks pahteldaja, viimistleja või ehituspuusepp - saab kolme aastase õppega tööks valmis ja ta tahaks võimalikult kiiresti oskusi hakata töökohal kasutama. "Kui ta soovib aga jätkata kõrgkoolis, siis saab kutsekoolis kolm aastat tublilt õppinud noor ka seal hästi hakkama,“ usub ka Aruväli, et kutsekoolis ei ole ehitusaladel nelja-aastane õpe alati mõistlik ega vajalik.

Saates räägitakse ka ehituskoolide sundliitmise ohtudest ja pakutakse lahendusi reformi paremaks vastavusse viimiseks ehitusturu nõuetega.

Saatejuht on Teeli Remmelg.

Fotol Indrek Peterson (vasakul) ja Ahto Aruväli. Foto autor: Andres Laanem