Ettevõtted võiks rohepesust üht-teist juba teada – vähemalt enne, kui midagi väidavad

2021. aastal tegid peaaegu pooled ELis auditeeritud ettevõtted oma kommunikatsioonis mingil määral rohepesu, peamiselt oma keskkonnahoidlikkust ülehinnates või -mõjusid alahinnates.

Rohepesu on ilmselgelt ebaeetiline, kuna see eksitab tarbijaid, nõrgestab usaldust ja takistab jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamist.

Kuidas rohepesu ära tunda, vältida ja ise valeväidetest hoiduda, on küsimus. Rohepöörde praktikute saates jagavad saatekülalised Aire Rihe Kliimaministeeriumist ja Katrin Bats Rimi Eestist soovitusi, kuidas teemas orienteeruda ning mida ette võtta.

Nii nagu teiste kestlikkusteemade puhul tõdetakse ka seekord, et rohepesu vältimiseks tuleb alustada ikkagi päris algusest ehk oma ettevõtte keskkonnamõjude tundmisest kogu väärtusahela ulatuses.

Alles siis, kui mõjud on ära hinnatud, tekib arusaam ja andmestik, mille pealt saab väita, kui keskkonnakestlik ollakse. Seda teadmist võiks julgelt avalikult kommunikeerida. Nendest sammudest, mida ettevõte on teinud ja nendest tegevustest, millega parasjagu tegeletakse, avalikult rääkimine ei ole rohepesu. Vastupidi, selliseId tegevusi, mis viivad kestlikkuse poole, tulekski avalikult välja tuua, sest hea eeskuju on nakkav ning võib inspireerida teisigi sama tegema.

Rohepesu probleemi lahendamiseks on Europpa Liidus töös nii mõndagi - näiteks digitaalne tootepass ja roheväidete direktiiv (ingl k “Green Claim”). Tuleva direktiiviga pannakse paika nõuded, kuidas võib väita, et ollakse roheline. Kindlalt on paigas see, et väited peavad olema kontrollitud, teaduspõhised ning avalikult kättesaadavad.

Saatejuht on  Kerttu Metsar.

Pildil Aire Rehi (Kliimaministeerium) ja Katrin Bats (Rimi Eesti).
Foto autor: Kerttu Metsar