Inkassod lähevad peagi riigi luubi alla, mis peaks vähendama inkassode omavoli, kuid samal ajal kerkivad uued ohud.
Üks neist on see, et krediidiasutused ei anna ka edaspidi inkassodele dokumente, mis näitaks ära, kas on lootust laenu võlgnikult kätte saada. „Ärisaladuse alla tahetakse toppida absoluutselt kõike, isegi seda, mis on ammu ajakirjandusest läbi käinud,“ muretses saates tarbijakrediidi vaidlustele keskendunud kohtunik Maris Juha, et pangad varjuvad jätkuvalt ärisaladuse kilbi taha ja tõi selle kohta hiljutise näite. „Esitati üks kontoväljavõte, kus oli kümme lehekülge, aga näha oli jäetud viis rida. Minul ei ole selle kontoväljavõttega midagi teha.“
Juha leiab, et vastutus lasub paljuski inkassodel. „Nii kaua, kui teie ostate neid halvasti dokumenteeritud, nigelaid nõudeid, siis nii kaua pangad saavad oma ärimudelit sellisena jätkata,“ leidis Juha.
Thomas Auväärt rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonnast märkis oma kommentaaris, et seadus ütleb otseselt, et võlgnikku ei tohi ahistada. "Oleme kuulnud juhtumeid, kus inkassofirma on ähvardanud inimest, et kui te võlga ära ei tasu, siis ta kaebab tööandjale. Selline tegevus peaks minema uue seadusega vastuollu," ütles ta.
Julianus Inkasso emaettevõtte Aktiva Finance Groupi nõukogu esimehe Ülar Maapalu hinnangul loksuvad uuendused paika ja nimetas jutte inkassode omavolist linnalegendiks. Maapalu ise näeb aga täiesti teistsuguseid ohtusid, mis pärast uue seaduse vastuvõtmist tekivad.
Pikemalt saab kuulata "Kuuma tooli" saatest. Maris Juha ja Ülar Maapaluga vestles Marge Ugezene.
Foto autor: Andras Kralla
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.