Nutuste lugude ajastu. Koondamised on lükanud võlarattasse üha nooremaid

Seadustele vilistades annavad kiirlaenufirmad raha inimestele, kelle krediidivõimekus seda ei võimaldaks. Kohtupraktika näitab, et kalleid laene kasutatakse üha enam toidu ja kodukulude tasumiseks.

Pärnumaal võlanõustajana tegutsev Anna-Liisa Arukask ütleb, et nädalas pöördub tema poole umbes kümme uut inimest, kes võlanõustamist vajavad. Pöördujate arv on viimasel pooleteisel aastal tõusnud ning selle on tema teatel kaasa toonud ettevõtete tegevuse koomale tõmbamine ning koondamised.

„Minuni jõuab päris palju kliente, kes on kaotanud töö või kes töötavad tootmisettevõtetes ja kelle töötasu on vähendatud,“ räägib Arukask.

Ta ütleb, et vaatamata pikalt kestnud majanduslangusele on inimesed suutnud kinni pidada eluasemelaenu maksetest ning hapuks läinud kodulaene märkimisväärselt rohkem ei ole.

Harju maakohtu kohtunik Kai Härmand ütleb, et maksejõuetute avaldustes on näha kasvutrendi. Ülelaenamisega satub finantshätta ka üha rohkem noori. „Noored on valdavalt pahuksis kiirlaenudega, vanemate inimeste seas on päris palju ka sõltlasi, kes on eluga pahuksis, sest võtavad hasartmängude mängimiseks kiirlaene,“ nentis Härmand.

Kalleid kiirlaene on kohtunike teatel võetud ka lootusega investeerides kiiresti rikastuda.

„Inimesed on läinud investeerimiskelmide lõksu ja on laenatud väga suured summad, need investeeritud ja sellest ilma jäädud,“ ütles Härmand.

Ta kirjeldab, et viimasel aastal on kohtusse jõudnud võlgnike lood läinud traagilisemaks.

„Kes on võtnud laenu elatise maksmiseks, kes lastele söögi ja riiete ostmiseks või kes on kaotanud töö,“ loetles Härmand.

Ühe võlglaste arvu kasvu põhjusena toob Härmand välja ka finantskirjaoskuse puudumise. Tema teatel on inimestel eeskätt raskusi intressi arvutamisega. Sellele sekundeerib ka võlanõustaja Arukask.

„Nad ei suuda aru saada, mida tähendab intress 49 protsenti aastas. Nad ei saa aru ka sellest, mis summa nad peavad tagasi maksma,“ ütles Härmand.

Kohtusse jõudes mõistab valdav osa inimesi, et nende enda tegevus on viinud nii kaugele, et nüüd on suured võlad kaelas.

Kohtumenetlus jõuavad kohtunikud Kai Härmand ja Karin Sonntak tihtilugu järeldusele, et kiirlaenude andjate tegevus ei ole olnud kooskõlas vastutustundliku laenamisega. Teisisõnu on laenu antud inimestele, kes seaduse järgi poleks tohtinud laenu saada.

„Laenuandja peab selgeks tegema, mis on inimese rahaline võimekus ja palju tal on eelnevaid kohustusi,“ selgitab Härmand. Ta ütleb, et laenuandjad kipuvad sellele vilistama ja laenuraha jagatakse välja kontrollimata.

Saates saab pikemalt kuulda, mis võiks panna laenuandjaid tegutsema vastutustundlikult, milliseid hoobasid saab kasutada kohus võlgades inimese aitamiseks ning mis on ülelaenanud inimese profiil.

Saatejuht on Eget Velleste.

Pildi autor Liis Treimann, pilt on illustratiivne.