Terviseandmete kasutamise kasv tähendab personaalsemaid raviotsuseid

Selle hooaja esimese Infopankuri saate teema on terviseandmed. Stuudios on Põhja-Eesti Regionaalhaigla infoturbe juht Kristjan Hinn ning KPMG küberturvalisuse teenuste juht Mihkel Kukk. Saatejuht on Sigrid Kõiv.

Tänapäevased meditsiiniseadmed on juba nii võimsad, et patsiendi võib masinast läbi lasta ja masin ütleb, mis viga on. Loomulikult on seda ka katsetatud: andmed on, anatoomia on teada, miks ei võiks arvuti ravi määrata? Ent iga inimene on piisavalt unikaalne ja arsti analüüs on möödapääsmatu. Erinevaid terviseandmeid koguneb järjest rohkem ja see peaks tooma kaasa aina enam patsiendi eripärasid arvestavaid raviotsuseid.  

Terviseandmete üleilmse kasutamise keerukus peitub standardiseerimises, kuidas midagi kirjeldame, räägib Kristjan Hinn. Andmevahetuses antakse igale andmeväljale antakse arvväärtus, näiteks sünniaasta arvväärtus on 07 ning Saksa tarkavara teab, et kui tuleb sisse 07, siis see on sünniaasta. „Lisaks on aga veel see, et praegu kirjutab arst haiguslukku jutukese, et mida ta tegi ja kuidas ravi läks. Selle tõlkimine masinale ja Saksa arstile arusaadavaks on suur väljakutse. Me peame kokku leppima standardi, kuidas me asju kirjeldame,“ ütleb Hinn.

Mihkel Kukk leiab, et professionaalsete seadmete osakaal on juba suur ja andmed on masinaloetaval kujul. Neid on lihtne edastada teisele haiglale nii, et ka seal saadakse numbritest ja sisust aru. Aga andmepunkte hakkab järjest juurde tulema - inimesed kasutavad nutikellasid, mis mõõdavad südamerütmi ja und jne. Nende abi võiks saada patsiendist veel parema ülevaate kui haiglas tehtud snapshoti abil. „Arvuti ülesanne ei ole ega saagi olla arsti asendamine. Ent andmetöötlust ja andmeanalüüsi teeb arvuti kordades kiiremini kui arst,“ selgitab Kukk.

Saates veel: terviseandmete kõige suurem oht on nende terviklikkuse rikkumine; digilõhe tervishoius; haiglate digidilemma – kas tellida uus arendus või osta moodsaim diagnostikavahend.