Analüütikud mõtlevad juba aktsiatele, mida osta siis, kui saabub Ukraina ja Venemaa vaheline relvarahu või sootuks sõja lõpp.

- Tuleviku spekuleerimiseks on liiga palju lahtisi otsi, toob oma vastuses välja ka LHV fondihaldur Mikk Taras. Foto: AFP/Scanpix
Maailma suurimal ennustusturul Polymarketil panustavad investorid uskusid veel enne teisipäevast
Trumpi ja Putini vahelist telefonivestlust suisa 75% ulatuses, et näeme sel aastal täielikku relvarahu Venemaa ja Ukraina vahel. Tõenäosuseks, et see juhtub juba enne juulit, peeti 60%. Nüüd, mil energiataristu ründamise lõpetada lubanud
Venemaa oma sõna ei pidanud, on tõenäosused kahanenud 70% ja 53% peale.
„Igasuguste sõja lõpule panustavate investeerimisstrateegiate tegemiseks on täna veel selgelt liiga vara,“ hindas Swedbanki privaatpanganduse strateeg
Tarmo Tanilas. Sama meelt oli LHV fondihaldur Mikk Taras.
Sellegipoolest saab juba sõnastada, millised aktsiad ja valdkonnad teoreetiliselt võidaksid.
Potentsiaalsed kasvusektorid
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi nõustus kolmapäeval peetud telefonikõnes USA presidendi Donald Trumpiga peatama oma rünnakud Venemaa energiataristule, kui Putin samuti kokkuleppest kinni peab ning minema relvarahu läbirääkimistega ka edasi.
Vladimir Putin on suutnud kummi nimega Donald Trump oskuslikult venitada, kirjutab Äripäeva välistoimetaja Indrek Lepik.
USA aktsiad tõmbusid teisipäeval tagasi, kuna investorid on mures majanduskasvu aeglustumise pärast ning ootavad täna alanud USA Föderaalreservi poliitikanõupidamise kokkuleppeid, vahendas Yahoo Finance.
Teisipäeval pidasid Trump ja Putin telefonikõne, milles USA surus jätkuvalt peale relvarahu ning Venemaa soovis relvamüügi peatamist. Kumbki pool täiel määral soovitud tulemust ei saanud, vahendas Bloomberg.
Aastakümneid Euroopa majandusmootoriks olnud Saksamaa on kriisis. Tööstustootmine langeb, tuntud autotootjad kaotavad turuosa ning võimalikud USA tariifid lisavad õli tulle. Uus valitsus plaanib karmist eelarvepoliitikast loobuda ja võlgu võtta, mis võib küll ajutiselt toimida, aga süvendab suures pildis kogu Euroopa võlaprobleemi.