Ettevõtjad, kellele võib Donald Trump sümpatiseerida oma maksupoliitiliste ideedega, ei tohiks unustada, et majandus ja ettevõtlus toetuvad õigusriigile, millest vabariiklaste presidendikandidaat lugu ei pea, ütles Toronto ülikooli professor, ajaloolane ja politoloog Andres Kasekamp Äripäeva raadios.
Kasekamp rääkis saates “Äripäeva arvamusliider”, et USA seekordsete presidendivalimiste üks eripära on suurärimeeste vahetu sekkumine kampaaniasse. Tema sõnul on suurettevõtjad seni mõjutanud valimisi pigem kaudselt, läbi kandidaatidele suunatud toetuste. Seekord on aga infotehnoloogiaettevõtja, Tesla ja SpaceXi juht Elon Musk esinenud Trumpiga koos laval ja sekkunud avalikku debatti, kasutades talle kuuluva sotsiaalmeediakanalit X (endine Twitter).
“Varem pole ärimehed USA poliitikas sellises rollis olnud. Muski võib nimetada oligarhiks, rikkuriks, kes püüab üheselt poliitikat mõjutada ja ta loodab saada ka mingi positsiooni Trumpi tulevases valitsuses,” ütles Kasekamp.
Tema sõnul kurb näha ärimehi toetamas kandidaati, kes ei pea lugu õigusriigist – kes on kriminaalkorras süüdi mõistetud, nimetanud oponente sisevaenlaseks ja lubanud nendega arved klaarida. Kasekamp leiab, et see on lühinägelik, sest ka äri toetub lõppeks õigusriigile.
Jeff Bezos peatas Washington Posti omanikuna väljaande traditsioonilise valimiseelistuse juhtkirja, soovides Kasekampi hinnangul mitte riskida sellega, et Trump maksaks presidendiks saades kätte Bezose firmadele.
Pikki aastaid USA poliitikat jälginud Toronto ülikooli professor tõi kampaaniast kokkuvõtet tehes esile ka tõsiasja, seekord ei paista makromajanduse soodsal seisul olevat varasemat mõju valimistulemusega. “Üks näitaja, mis mõjutab, on hinnatõus, mida inimesed tajuvad toidupoodi minnes; teisi näitajaid inflatsiooni kõrval on raskem tajuda ja ka hinnatõus on tilu-lilu näiteks Eestiga võrreldes,” rääkis Kasekamp.
Foto: Elon Musk esinemas New Yorgis kampaaniaüritusel.
AP/Scanpix
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.