Tulevikukindel digi algab tõsisest sisekaemusest, mitte suurest IT-eelarvest

Infopankur uurib seekorda, kuidas muuta digivaldkond tulevikukindlaks. Eksperdid on üsna ühel meelel, et Eesti ettevõtete digiarengu ees pole klaasilage, kuid on teatud piirangud, millest kõige tüüpilisem on probleemi sõnastamine. See on esimene samm, mis eeldab kõigepealt sisekaemust, mitte arendajaid ja kallist tehnoloogiat.

Coop Panga IT juht Martin Kuustik (vasakul) ütleb, et esimene samm peab olema probleemi tuvastamine: „Näiteks, et ei õnnestu turult personali kaasata. See võib olla hea eeldus digitaliseerimiseks, võib-olla on mingid protsessid vananenud.“ Tema sõnul tuleb ka meeles pidada, et kõik ei saa korraga oluline olla: „Kõik on tehtav, kui ei soovita kohe kogu maailma muuta.“

KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juhi Tarmo Toigeri hinnangul on kõige tüüpilisem probleem äriloogika tajumine. „Ärianalüüs osa on ülioluline, kuid see jäetakse tihti poolikuks,“ räägib Toigert. „Arvatakse, et küll me teeme selle pärast. Aga pärast ei tee sa enam midagi! Siis on üks käkk valmis ja sellega elatakse kümme aastat.“

Veel tuleb saates juttu avaandmete kasutamisest uute teenuste loomiseks ning sellest, kuidas ettevõttele turvaliselt it-teenuse osutajat valida.

Saatejuht on Äripäeva infopanga konkurentsianalüütik Sigrid Kõiv.