Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul peavad ettevõtjad juba praegu mõtlema tootmise optimeerimisele või toote lisandväärtuse suurendamisele, kuna kiire palgatõusu surve jätkub veel paar aastat. Ainult hinnatõusuga ei ole tema hinnangul seda võimalik tasandada.
- Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik. Foto: Raul Mee
Kaasik rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et pikemas plaanis peaksid kõik ettevõtjad arvestama, et lõpuks jõuame ka jõukamatele riikidele oma palkadega järgi. „Kõik võiksid oma 10+ aastat plaanides mõelda, et tegelikult me peaksime hakkama saama ka sama palga maksmisega, mida makstakse Soomes või Rootsis,“ rääkis ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti keskmine palk võib kasvada 2023. aastaks pea 1800 euroni, ütles Eesti Panga president Madis Müller majanduskonverentsil Äriplaan. Kiire inflatsioon paneb töötajaid üha rohkem palka juurde küsima ja kõrge tööjõupuudus paneb tööandjad olukorda, kus neil on raske töötajatele ära öelda.
Eesti Pank leiab, et ajutiselt kiiret hinnatõusu aitaks rahustada see, kui valitsus ei kasvataks lähiaastatel oluliselt kulutuste mahtu.
Ka ükssarvikud nutavad
Tööjõupuudus on ettevõtlussektoreid juba mõnda aega kimbutanud, kuid nüüd on olukord eriti hulluks muutunud. „Värbamine oli raske ammu. Nüüd on võimatu," ütles Bolti asutaja Markus Villig majanduskonverentsil Äriplaan.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.