Vihjeliini loomisel on ettevõtte juhtide üks hirmudest seotud vilepuhumise negatiivse taagaga, kuid põlvkondade vahetumisega on näha, et vihjeandmise kuvand on muutumas positiivsemaks, rääkis nõustamisettevõtte Grant Thornton riskijuhtimisteenuste valdkonna juht Kai Paalberg saates „Kasvukursil“.
- Paremal Ramirent grupi siseaudiitor Andre Kaldamäe ja vasakul nõustamisettevõtte Grant Thornton riskijuhtimisteenuste valdkonna juht Kai Paalberg. Foto: Erakogu
Ramirent grupi siseaudiitor Andre Kaldamäe sõnul on negatiivseid hoiakuid rohkem näha vanemate inimeste seas. Peagi jõustub vilepuhujate direktiiv, mille eesmärk ongi see, et vihjeandja ei peaks enam olema märter, kes „oma nahaga“ probleemide eest vastutab, vaid see, kes aitab ettevõttel paremaks saada ilma avalikkuse poole pöördumta.
Räägime vilepuhumisest, sest 2021. aasta detsembris jõustub üleeuroopaline vilepuhujate direktiiv, mis annab teisti nimetatult ka vihjeandjatele suurema õigusliku kaitse. Juttu tuleb sellest, kuidas kaitsta vihjeandja konfidentsiaalsust, kuidas vihjeliini üles seada ja millised on nii töötajate kui ka juhtkonna hirmud seoses vihjete andmisega. Saatekülalised räägivad sellest, mis aitab neid hirme maandada.
Külas on Ramirent grupi siseaudiitor Andre Kaldamäe, kelle ettevõttes on töötav vihjeliin juba üle 10 aasta olemas olnud. Samuti räägib vilepuhumise süsteemi loomise teooriast nõustamisettevõtte Grant Thornton riskijuhtimisteenuste valdkonna juht Kai Paalberg. Saadet juhib Gregor Alaküla.
Kuula nõuandeid vihjeliini ülesseadmiseks ettevõttes saatest "Kasvukursil":
Vilepuhuja ei ole enam märter, vaid ettevõtte kultuuri parandaja
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.