Fotol on üsna harilik lehm Saaremaalt. Mitte Botswana silmalehm. Foto: Liis Treimann
Kuigi tagumikunäoga lehmad tunduvad naljakad, siis probleem, mida sellega lahendatakse, on tõsine. Varem hulga elusid võtnud probleemile leidsid New South Walesi teadlased juhuslikult katsetades päris tõhusa, ökosüsteemi mittekahjustava ja ODAVA meetodi.
Filipiini põlishõimust pärit tätoveerija Whang-od Oggay on 105aastane naine, kes on ka ühtlasi tätoveerimiskunstnik, kes on oma elu kirega teinud pisikese Filipiini küla ihaldusväärseks turismisihtkohaks.
Jah, soomlased istuvad kas või tunde iga ilmaga ja juba varahommikust järjekorras, et saada oma tasuta ämber. Neid jagavad poed, poliitikud, isegi koroonavaktsiini kampaaniameistrid. Miks küll? kuula mikrosaatest "Obskuurne majandus".
Mähkmeprügi tekib järjest rohkem ja näiteks Jaapanis tuleb seda rohkem täiskasvanutelt, mitte beebidelt, sest sealne rahvastik vananeb ülikiiresti. Mida kiiresti kasvava lagunematu mähkmehunnikuga teha? Jaapanlased on tulnud hea idee peale. Mis see on, kuula mikrosaatest "Obskuurne majandus".
Mis oleks, kui piserdaks end vaalade väljaheidetega? Inimesed on seda ajaloos teinud ning selle põneva materjali ümber on palju salapära. Materjali nimega ambra nimel võivad inimesed hulluks minna ning see on eriskummalisem hullus kui isegi kullapalavik. Mis värk sellega on, kuula mikrosaatest "Obskuurne majandus".
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”