Rootsi kergitab kaitsekulud NATO küsitud kõrgusele
Rootsi plaanib tõsta oma kaitsekulud 3,5 protsendini SKPst aastaks 2030 ja teeb kokku 28 miljardi euro suuruse kaitseinvesteeringu, mida rahastatakse laenuga.
Rootsi kroonides ulatub investeering 300 miljardini, kirjutas Dagens Industri. „See on suurim sõjaline kasv pärast külma sõda," ütles peaminister Ulf Kristersson kolmapäeval.
Eesti kulutab peagi 2 miljardit eurot aastas kaitsevõime parandamiseks. Kuid sõdima ei hakka mitte eurod, vaid relvad. Nende kättesaamine ei pruugi aga olla lihtne isegi siis, kui raha on olemas.
Vastupidiselt ettekujutusele, et Euroopa on Ameerika Ühendriikideta abitu, toodavad isegi Eesti lähinaabrite – Soome, Rootsi ja Läti – tehased tervet arsenali alates vintpüssidest ja laskemoonast kuni soomukite ja lennukiteni välja.
Välisminister Margus Tsahkna sõnul suhtleb Eesti tihedalt naaber- ja lähiriikidega, et liikuda ühiselt jalaväevastaseid maamiine keelustavast Ottawa konventsioonist lahkumise suunas.
USA suurim investeerimispank Goldman Sachs ning Šveitsi suurim pank UBS tõstsid järjekordselt kulla hinna prognoose, sest keskpankade nõudlus saab olema oodatust veelgi suurem ning aina rohkem investoreid otsib kaitset majanduslanguse ja geopoliitiliste riskide eest.