• OMX Baltic0,39%303,88
  • OMX Riga−0,07%877,8
  • OMX Tallinn0,94%1 954,39
  • OMX Vilnius0,26%1 158,39
  • S&P 500−1,97%5 580,94
  • DOW 30−1,69%41 583,9
  • Nasdaq −2,7%17 322,99
  • FTSE 100−0,08%8 658,85
  • Nikkei 225−1,8%37 120,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,93
  • OMX Baltic0,39%303,88
  • OMX Riga−0,07%877,8
  • OMX Tallinn0,94%1 954,39
  • OMX Vilnius0,26%1 158,39
  • S&P 500−1,97%5 580,94
  • DOW 30−1,69%41 583,9
  • Nasdaq −2,7%17 322,99
  • FTSE 100−0,08%8 658,85
  • Nikkei 225−1,8%37 120,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,93
  • 26.03.25, 15:00

Margus Raha: kolm teed, kuidas maavarad riigi ja kodanike huvides tööle panna

Äkki teeks oma strateegiliste maavarade uurimiseks ja kaevandamiseks riigifirma, pakub geoloog Margus Raha arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Margus Raha.
  • Margus Raha. Foto: Erakogu
On valdav arvamus, et riik on kehv peremees ja riigifirmad tuleks erastada. Seetõttu võib tunduda idee luua riigifirma meie strateegiliste maavarade uurimiseks ja kaevandamiseks ketserlikuna.
Riigiettevõtte loomine maavarade uurimiseks ja kaevandamiseks võib siiski olla otstarbekas teatud tingimustel. Pluss on see, et riik säilitab kontrolli oma strateegiliste ressursside üle, st et riigile kuuluv ettevõte tagaks, et oluliste maavarade kaevandamine ja müük toimuvad vastavalt riiklikule strateegiale, mitte ainult eraettevõtete kasumihuvides.
Samuti jääb tulu riigile – riigiettevõte võimaldaks maavarade kasutamisest saadava kasumi suunata riigieelarvesse või kohalike omavalitsuste arengusse. Lisaks oleksid keskkonna ja sotsiaalsed mõjud parema kontrolli all, kus riik saaks paremini tagada keskkonnanõuete täitmise ja kohalike elanike huvide arvestamise, vältides liigset ressursside ekspluateerimist.
Samas ei saa eirata ka miinuseid, millest võiks välja tuua suure investeerimisvajaduse – kaevandamisettevõtte rajamine ja arendamine nõuab suuri investeeringuid nii tehnoloogiasse kui ka taristusse. Kui seda tehakse riigieelarvest, võib see tähendada suuremat maksukoormust või kärpeid teistes valdkondades.
Üldiselt on riigil ka vähene kompetents kaevandamises ja nii võib riigiettevõte muutuda ebaefektiivseks ja kalliks. Vähemtähtsad pole ka poliitilised riskid. Eraldi tooksin välja eraettevõtete motiveerimise vähenemise – kui riik tegutseb kaevandussektoris, võib see vähendada eraettevõtete soovi investeerida ja arendada innovaatilisi lahendusi.
Millised võiksid olla alternatiivsed lahendused? Näiteks avaliku ja erasektori koostöö, kus riik võiks omada strateegilist osalust, kuid jätta uurimise ja kaevandamise ning tehnoloogia eraettevõtete hallata. Võimalik on ka kehtestada sihitud regulatsioon, kus üks võimalik lahendus on näiteks kontsessiooniskeemi rakendamine, kus riik leiaks läbi konkursi oma strateegilistele maavaradele parima kaevandaja ja väärindaja.
Meil on kolm võimalust
Vaataks nüüd korraks olukorda süvitsi Eesti kontekstis.
Eestis leidub mitmeid strateegiliselt olulisi maavarasid, nagu fosforiit, haruldased muldmetallid, vanaadium, magneesium ja veel põhjalikumalt uurimata väärtuslikud metallid meie kristalses aluskorras.
Riikliku kaevandusettevõtte eelised on kokkuvõtvalt järgmised: strateegiline kontroll oma kriitiliste maavarade üle, maavarad ei satuks välisriikide kontrolli alla, maksimaalne tulu riigile ja kohalikele omavalitsustele, suurem osa kasumist riigile.
Näiteks võiks 30–50% tuludest minna kohalikule omavalitsusele, mille territooriumil kaevandamine toimub, keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude parem juhtimine riikliku ettevõtte kaudu saaks tagada, et kaevandamine toimub võimalikult väikese keskkonnamõjuga. Samuti võiks riik investeerida uutesse tehnoloogiatesse ja riiklik ettevõte saaks teha koostööd ülikoolide ja teadusasutustega.
Miinusteks on suur alginvesteering ja pikk tasuvusaeg; kui turg kukub (nt fosforiidi hind langeb), võib riik kaotada märkimisväärselt raha. Kui riigiettevõtte juhtimises pole piisavat läbipaistvust, võivad tekkida poliitilised mõjutused ja ebaefektiivsus, sest nagu on näidanud varasemad riigiettevõtted (nt Estonian Air), võib halb juhtimine põhjustada suuri kahjumeid.
Riigi ja erasektori koostöö alternatiivi korral võiks riik omada näiteks 51% ja erasektor 49% ettevõttest. Sel juhul tagaks riik strateegilise kontrolli, kuid erasektor tooks teadmised ja investeeringud.
Kolmas võimalik variant on tugevam ja sihitum regulatsioon nagu kontsessioon, kus puudub finantsrisk riigile, kuid enamik kasumist läheb eraettevõtetele. Sel juhul toimuks meie strateegiliste maavarade uurimine ja võimalik kaevandamine kontsessioonikonkursi alusel, kus õiguse uurida ja kaevandada saab parim pakkuja.
Milline variant oleks Eestile kõige mõistlikum?
Kui eesmärk on lihtsalt maksimeerida tulu ja kontroll, võiks kaaluda täielikult riiklikku kaevandusettevõtet, kuid see on suur risk, mis vajaks põhjalikku strateegiat ja läbipaistvat juhtimist.
Samas riigi ja erasektori koostöö tundub kõige tasakaalustatum variant, sest see võimaldab riigil säilitada strateegilise kontrolli, samas kui erasektor panustab kapitali ja tehnilise pädevusega.
Kolmandaks variandiks jääks ikkagi suunatum regulatsioon,nagu kontsessiooniskeemi rakendamine. Oleks rumal, kui me ei uuriks ega kasutaks oma strateegilisi maavarasid. Riigiettevõtte loomine selliste maavarade uurimiseks ja kaevandamiseks võiks olla üks lähenemine.
Või siis hoopis kaaluks riigi ja erasektori koostööd või seadustaks kontsessiooniskeemi – kõik võimalused on laual ja tasuks tõsiselt kaaluda, milline neist variantidest oleks riigile ja ka kohalikule kogukonnale kõige otstarbekam, keskkonnasõbralikum ning majanduslikult tasuvam.
Pane eduidee kirja ja võida 10 000 eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2025.
Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele