Irene Annus: palgateadlikkus on puuduolev lüli hariduses ja tööturul

Eestis on üle 600 000 palgatöötaja, kuid enamik neist ei tea oma tegelikku väärtust ega võimalusi tööturul. Koolides ja ülikoolides keskendutakse akadeemilistele teadmistele, kuid praktilised oskused, mis aitaksid noortel tööturul edukalt läbi lüüa, jäävad tahaplaanile.

Ometi vajavad palgateadlikkust juba abiturientidest noored, kes suunduvad esimest korda suveks tööle. See tõstab esile vajaduse õpetada palgateadlikkust juba varases haridusetapis.

Eestis on tööalane läbipõlemine võtmas epideemia mõõtmeid. Ka minu kogemus näitab, et paljud inimesed otsivad uut tööd just läbipõlemise tõttu. Nad ei ole osanud/julgenud oma ebamõistlikuks kasvanud töökoormusest varakult juhiga rääkida, arvates, et see on nõrkuse märk.

Minu 25aastane kogemus palgatöötajana kinnitab, et töökoormus kasvab ajaga. Läbipõlemise teadlikuks ennetamiseks olen isiklikult vahetanud kaks korda elus raha rahu vastu: lahkunud hästitasustatud, kuid ebamõistlike ootustega töökohalt vähem tasustatud positsioonile, kus sain vastu toetava töökeskkonna ja mõistliku töökoormuse, mis ei seaks ohtu minu vaimset ega füüsilist tervist.

Kui töötaja ei julge juhi poole pöörduda, on läbipõlemine vältimatu. Palgateadlik töötaja oskab vajadusel algatada vestlusi juhiga, pakkudes omapoolseid lahendusi. Ühegi tööandja eesmärk ei ole oma töötajaid läbi põletada – vastupidi, juhid hindavad, kui töötajad suudavad enda piire ja vajadusi kommunikeerida, pakkudes võimalikke lahendusi.

Palgateadlikkus hõlmab palju enamat kui teadlikkust sellest, kui palju ametikoha eest makstakse. See sisaldab:

• oskust oma tugevusi ja tööalaseid saavutusi hinnata;

• teadlikkust enda võimalustest ja konkurentsieelistest tööturul;

• läbirääkimisoskust erinevatel tööalastel teemadel (mida palgatöö endaga kaasa toob), sealhulgas palga ja töökoormuse osas;

• oskust ennetada tööalast läbipõlemist.

Noored, kes omandavad palgateadlikkuse juba koolis või ülikoolis, on tööturul enesekindlamad, paremini tasustatud ning teevad teadlikke karjäärivalikuid.

Palgateadlikkus ei tähenda ainult palka, vaid ka teadlikkust sellest, kuidas palgatöötajana targalt ja edukalt elada. Tähtis on osata hinnata oma tööalast väärtust ning teha otsuseid, mis tagavad pikaajalise rahulolu ja heaolu.

Tööturg on pidevas muutumises ning majandustõusud ja -langused (sh koondamised) mõjutavad võimalusi. Palgateadlik inimene teab, kuidas kriisiolukorras käituda, millal on õige aeg töökohta või valdkonda vahetada ning kuidas tagada, et töö ei kahjustaks vaimset ega füüsilist tervist.

Mõnikord võib kõrgema palga asemel olla mõistlikum valida töökoht, mis pakub paremat töökultuuri, toetavat keskkonda ja vähem stressi. Palgateadlik töötaja mõistab, et rahaline tasu on vaid üks aspekt tema tööelus ning et pikaajaline rahulolu on väärtus, mis väljendub ka elukvaliteedis.

Kui soovime konkurentsivõimelist tööturgu, peab palgateadlikkus olema hariduse osa. Noortele tuleb anda teadmised ja tööriistad, et nad kujundaksid oma tööelu teadlikult, ennetades teadmatust ja rahulolematust.

Eestis on üle 600 000 palgatöötaja – eluks vajaliku oskusena peab palgateadlikkus jõudma gümnaasiumidesse, kutse- ja ülikoolidesse. Täna jääb paljude töötajate potentsiaal kasutamata, sest noored ei tea, kuidas palgatöötajana edukas olla.

Täiskasvanud tütre emana pean oluliseks, et igal noorel oleks ligipääs palgateadlikkuse teadmistele, mida nende vanemad koolist ei saanud.