Aasta pensionireformist: mida pidada silmas parima fondi otsingul
Pensionifondide kehva tootlusprotsendi tagant tuleb tegelikult välja uurida, milline on konkreetse fondi ülesehitus ja tootlusnumbri asemel tuleb investorite Tõnn Talpsepa ja Taavi Pertmani sõnul hoopis jälgida tasude suurust.
Investorite Tõnn Talpsepa ja Taavi Pertmani sõnul on üks aasta liiga lühike periood, et teha pensionifondide soorituse kohta pensionireformi järgselt põhjapanevaid järeldusi. Foto: Andras Kralla
Kui sa ei ole rahul oma pikaajalise pensionifondi tulemusega, siis tõenäoliselt istud sa kõrgete tasudega pensionifondis, rääkis „Investor Toomase tunnis“ Rahafoorumi blogija ja investor Taavi Pertman. Tema hinnangul on üks tüüpilisemaid investori vigu jälgida lühiajaliselt pensionifondi mineviku tootlust.
Kui pikaajaliselt pensionifondi valida on lihtsam, siis alla 10aastase perioodi puhul tuleb juba täpsemalt paika panna oma pensionile jäämise strateegia. See võib kogujale tuua olenevalt kogutud summast korraliku lisa.
Ukraina sõja poolaasta on pagendanud välismaiste juurtega raha Tallinna börsilt, kodumaised investorid näevad pigem võimalusi ning sisenevad jõudsalt positsioonidesse.
Pensionifondide varad olid II kvartalis kokku 5,80 miljardit eurot, kahanedes 5% ehk 0,34 miljardit ja aastaga 19% ehk 1,34 miljardi euro võrra, nähtub Eesti Panga investeerimis- ja pensionifondide statistikast.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”