Lähiaastatel peavad ettevõtted hakkama avalikult näitama, milline on nende tegevuse mõju keskkonnale ja ühiskonnale. Ettevõtete soov oma keskkonnamõju väiksemaks saada on tinginud süsinikukrediidiga kauplemise ehk vabatahtliku süsinikuturu. Vabatahtlik süsinikuturg on alles sündimas ning riske ja vastuseta küsimusi on palju.

- Paljude ettevõtete ja valdkondade negatiivsed keskkonnamõjud on kaugelt suuremad, kui tahaks, ning nende vähendamine on keeruline ja aeganõudev. Foto: Julia-Maria Linna
Negatiivse keskkonnamõjuga sektorite ja ettevõtete kõrval leidub valdkondi, mille tegevuse käigus kasvuhoonegaase seotakse. Kliimapositiivseid ettevõtteid on nii metsanduses, mõningates põllumajandusega tegelevates sektorites kui ka nende ettevõtete seas, kes suudavad teisese toormega ringselt majandada ning ressursikasutust vähendada.
Kliimapositiivsed saavad oma krediiti pakkuda ja kliimanegatiivsed seda oma mõjude korvamiseks osta.
Kuidas vältida seda, et ettevõtted lihtlabaselt kompenseerima ei asuks ja eeskätt ikkagi oma keskkonnamõjudega sisuliselt tegeleks? Mis on süsinikukrediidi hind? Kuidas saab krediidi püsivust tagada? Neil ja paljudel teistel teemadel vestlevad saates Andrus Treier Keskkonnainvesteeringute Keskusest ja Rain Vääna idufirmast Kwota, mis tegeleb süsiniku kokkuhoiu arvutamise ja kauplemisega.
Metsa istutamine on tore, aga jalajäljega tuleb tegeleda sisuliselt
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!