Ligi neljandik õhku paisatud süsinikust pärineb transpordist, arengukavade järgi peab see lähema 12 aasta jooksul kolm korda vähenema. Mida saab ära teha sõiduautode tootmist ja kasutamist silmas pidades, arutatakse värskes Äripäeva raadio saates "Rohepöörde praktikud".
- Martin Õunap ja Risto Ojassaar räägivad saates "Rohepöörde praktikud" sõiduautode tootmise ja kasutamisega seotud keskkonnamõjust ja võimalustest selle vähendamiseks. Foto: Andras Kralla
Saatekülalised Neste äriklientide müügijuht Martin Õunap ja Autohalle müügijuht Risto Ojassaar on ühel meelel, et elektrilised sõidukid muutuvad aasta-aastalt tänavatel järjest nähtavamaks ja see on eriti erasõidukitest rääkides vältimatu. Kuid näiteks maanteetranspordis, kust tuleb enamik õhkupaisatavast heitest, ei ole näha, et elekter diislit asendama hakkab.
Õunapi sõnul ei tähenda see, et maanteetranspordis ei saa oluliselt heitgaaside hulka vähendada, sest järjest kättesaadavam on taastuvtoorainest toodetav diislikütus. "Valik, millest diislit toota, on väga lai ja selle nimel tehakse igapäevaselt tööd. Ja lahendus peab olema selline, mis laheneb mingisuguse jäätmeliigi probleemi, mis on meil suureks peavaluks," ütleb Õunap.
Risto Ojassaar lisab, et kui eesmärk on võetud, et süsinikuheidet tuleb vähendada, siis tuleb see kuidagi saavutada. Praegu on tehtud seda tootjaid nõuetega survestades. Eraisikuna peab enda jaoks aga läbi mõtlema, kas ja kuidas oma valikud teha. Vaid linnas liiklejal ei tohiks enam raske olla teha valikut elektrisõiduki kasuks.
Mis veel takistab rohelisema transpordi suunas liikumist, saab lähemalt kuulata saatest. Saadet juhib Rein Pärn.
Kuidas jõuda puhtama ja rohelisema transpordini?
Seotud lood
Seekordses saates "Rohepöörde praktikud" on luubi all metsa -ja puidutööstuse valdkond.
Ehitus- ja kinnisvarasektori süsinikujälg moodustab ligi poole kogu Eesti süsinikuheitest ja aastaks 2040 on eesmärk seda kogust kahandada 85 protsendi võrra.
Äripäeva raadio saade "Rohepöörde praktikud" keskendub mais kehtima hakanud uuele pakendiseadusele. Saame selgust, mida toob kaasa ühekorraplasti direktiiv ja kuidas see muude asjade hulgas avalikke üritusi mõjutab.
Kestlikkusteabe aruandluskohustuse peatne saabumine on tekitanud osa Eesti juhtide seas ärevust. On kuulda arvamusi, et tegu on Euroopast tuleva nüri bürokraatliku lisakohustusega. Mis ikkagi on kestlikkusandmete kogumise mõte ja mida ettevõtted pankadega suheldes oma tegevuse kestlikkust hinnates teadma peaks, räägivad saates kahe Eesti panga ESG-juhid.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.