Infortari IPO juures on investorite seas jäänud kumama mure, et kuigi ettevõte on dividendi maksmise plaani avaldanud, siis pole aru saada, kust tuleb Infortari kasv ja kuhu investorite raha investeeritakse, rääkis Äripäeva börsitoimetuse juht Indrek Mäe.
- Põhjaliku ülevaate Infortari äridest ja aktsiate avalikust pakkumisest annavad kolmapäeval Äripäeva kontoris Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt, Infortari tegevjuht Martti Talgre, Eesti Gaasi juhatuse esimees Margus Kaasik ja Infortari investorsuhete juht Kadri Laanvee. Foto: Andras Kralla
“Mina tahaks kolme numbrilist näitajat kuulda: mis on nende ootus investeeritud kapitali tootlusele, mis on nende jaoks keskmine kapitali kulukuse määr ja kui palju kasutatakse tulevikus oma investeeringute tegemiseks võimendust,” rääkis Mäe Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Intervjuus tõi ta välja hulga teisi vastamata küsimusi, mida tasub küsida Infortari juhtidelt, kes tulevad kolmapäeva õhtul
Äripäeva kontorisse investorite ette aru andma. Seejuures arutles Mäe, miks tahab Infortar börsile tulla ning kust võib Infortar investeerimisvõimalusi leida.
Intervjueeris Igor Rõtov.
Börsitoimetuse juht: raske on aru saada, kust tuleb Infortari kasv
Seotud lood
Täna õhtul astusid Äripäevas investorite ette Infortari juhid, et anda põhjalik ülevaade ettevõtte äridest ning lahata börsiprospekti. Samuti oli võimalik kõigil küsida juhtkonnalt teravaid küsimusi, et ettevõttest parem pilt ette saada.
Edukaimaks ettevõtteks kerkinud Eesti Gaas pole rekordilise aasta järel loorberitele puhkama jäänud. Kui mullu teeniti miljardini kasvanud käibe juures pea sada miljonit eurot kasumit, siis tänavu löödi enne emafirma börsidebüüti lukku 120 miljoni eurone suurtehing Lätis. “Ei pea olema teistest kilomeetri võrra ees, piisab sammust või kahest,” avab ettevõtte juht Margus Kaasik edu saladust.
Äripäev on nädala jooksul küsinud mitmete tuntud investorite käest, kas nad märgivad Infortari aktsiaid.
Infortari prospektis esitatud numbrid räägivad üht – ettevõte läheb börsile väga heal ajal, minu asi on nüüd aru saada, kas ajastus on hea ka investori jaoks.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”