Ülikoolid ei tea, miks saab aina vähem välistudengeid siia õppima tulemiseks viisa, ütles TalTechi rektor Tiit Land.
Land tõi näitlikustamiseks andmed 2020. aastast, kui välistudengid moodustasid ülikooli üliõpilastest 18 protsenti.
“Praegu on see number veidi üle 6 protsendi,” rääkis Land Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Ta ütles, et pärast koroonat on järjest rohkem kandidaate, kes ei saa Eestisse õppima tulemiseks viisat.
“Me ei tea, miks see nii on,” sõnas Land.
Rektor selgitas, et kui kandidaat on ülikooli vastu võetud, väljastatakse talle tõend, millega tuleb tal minna Eesti konsulaati. Sealt saavadki kandidaadid äraütleva otsuse.
“On öeldud, et kandidaadil ei ole ette näidata piisavalt rahalisi vahendeid, pole selge, kas eesmärk on siin õppimine, ja on ka juhuseid, kus esitatud paberid ei ole korrektsed,” tõi Land temani jõudnud põhjustest näiteid.
Rektori teatel vajab Eesti tööturg ja teadus välistudengeid. “Me ei tohi olla tige väikeriik. Kui suhtumine on see, et kõigepealt pakume töö omadele, siis me ei saa ise hakkama,” nentis Land.
Tema teatel ületab üksnes kolmandik Eesti gümnaasiumilõpetajatest TalTechi lävendi matemaatikaoskuses. “Meil ei ole kohapealt inimesi võtta,” ütles Land.
Intervjuus rääkis Land veel, mis erialadele oleks vaja välistudengeid enim, mis on tööpuuduses kannatavate ettevõtjate enda võimalused töötajate leidmiseks ja kuidas mõjutab välistudengite puudus majandust.
Intervjueeris Indrek Mäe.
Aina vähem välistudengeid saavad viisa. “Me ei tohi olla tige väikeriik”
Seotud lood
Kuigi Eestis õppivate tasemeõppe välisüliõpilaste arv vähenes, maksid nad eelmisel õppeaastal siin tulu- ja sotsiaalmaksuna 16,6 miljonit eurot, mida on 2,5 miljonit eurot rohkem kui aasta tagasi, teatas statistikaamet.
Turvasüsteemid toodavad igapäevaselt suurtes kogustes infot. Läbi tänapäevaste nutikate lahenduste saab neid andmeid üha kiiremini töödelda. Selle abil on võimalik näiteks läbi
valve- ja läbipääsusüsteemide tuvastada inimeste käitumises anomaaliaid ja hinnata reaalajas võimalikke riske. See on vajalik ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid teenuseid ja võivad on ärisaladuse või andmete lekkimise korral saada suurt kahju.