Kuidas AI abil tervishoiu rahastuse kriis seljatada?

Adum. Mis see veel on? Rain Laane sõnul on tegemist uudissõnaga enam kui aasta eest meteoriidina avalikkuse huviorbiiti sööstnud tehisintellekti, tehisaru või lühendi AI kohta.

Soraineni meditsiini ja tervishoiu valdkonna juhi Lise-Lotte Lääne sõnul on adumi definitsioon tehisintellekti määruses jäetud üsna lahtiseks. Tema sõnul on lihtsaim vastus küsimusele, et tegemist on tehnoloogiaga, mis suudab ise järeldusi ja soovitusi välja mõelda.

Rain Laane sõnul saaks adum aidata leida lahenduse rahamurele tervishoius. „Üks võimalus, kuidas seda päriselt lahendada ja raha säästa, on see, et adum tuleb patsiendiga arsti või õe iseseisva vastuvõtu kabinetti kaasa ning istub ja kuulab ning paneb selle kirja, mis räägitakse,“ tutvustab Laane ideed.

Nõnda on võimalik säästa tervishoiutöötajate hinnalist aega. „Kui me suudaksime selle nipsust või pikema aja jooksul implementeerida, siis sealt tekiks säästu 100 miljonit eurot,“ räägib Laane. Selleks teeb tervisekassa koostööd rahvusvaheliste firmade ja kohalike idufirmadega. „Testid on paljulubavad, kuid natuke on veel minna,“ sõnab ta.

Lisaks on tervisekassal käimas umbes 70 automatiseerimise projekti. Nende seas on ka näiteks plaan luua „doktor Google’iga“ konkureeriv rakendus, mis annaks erinevalt Google’i otsingust inimestele asjakohaseid, isiku terviseandmetest lähtuvaid ja teaduspõhiseid soovitusi. Tegemist oleks edasiarendusega juba praegu toimivast lahendusest, mis annab perearstile soovitusi, mida konkreetse patsiendi puhul tähele panna.

„Perearstid on selles osas meile väga tänulikud. Valdav osa neist ka kasutab seda. Ehk siis, kui sa lähed perearsti juurde, tuleb perearsti ekraanile soovitus, mida arst võiks tähele panna, arvestades sinu eelnevat haiguslugu ja muid parameetreid,“ räägib Laane. Tänase IT-investeeringute mahu juures suudab tervisekassa ellu viia 10–15 projekti aastas.

Soraineni meditsiini ja tervishoiu valdkonna juhi Lise-Lotte Lääne sõnul on juura valdkonna spetsialistide ülesandeks tehnoloogiaettevõtetele rõhutada, et andmed, millest adum „toitub“, peavad olema õiged ja piisavalt representatiivsed. Samuti on väljakutse tagada, et adumi loodust ei võida mitte ainult killuke osa ühiskonnast, vaid kogu ühiskond tervikuna. Vastasel juhul võib adum võimendada mitut probleemi, sealhulgas diskrimineerimist.

Rain Laane sõnul näitlikustab soolise diskrimineerimise probleemi Amazoni tehtud katse, kus kasutati töötajate värbamisel adumit. Tehisintellekt valis kandidaatide seast välja enamasti mehed. Uuesti tehti katse nii, et adumile ei antud infot, mis soost kandidaat on. Samuti valis tehisintellekt välja peamiselt mehed. Laane sõnul saab seda põhjendada sellega, et adum nägi mitmesuguseid infohulkasid ja tegi nende põhjal järeldusi.

Teiseks AIga seonduvaks ohukohaks on andmete kogumine ja hoiustamine. Laane sõnul läbis tervisekassa eelmisel aastal esimeste seas Eesti infoturbestandardi (E-ITS) auditi. „Sisuliselt on see 10 000 erinevat riski, mida tuleb eraldi üle kontrollida. Võib-olla on Eestis mõni teine organisatsioon ka selle läbi teinud. See on väga suur töö ja see tõepoolest toob välja need kitsaskohad, kus su infoturbe riskid on, kui sa terviseandmeid hoiad,“ räägib Laane.

Lisaks aitab tema sõnul riske maandada see, kui andmed asuvad nii Eestis kui ka välismaa hiiglaslikes ja hästi kaitstud serverifarmides.

Lääne hinnangul ei ole andmete kogumine halb: nende pinnalt on meil võimalik luua paremat ja personaliseeritumat tervishoidu. Küll aga tuleb neid andmeid käsitleda väga ettevaatlikult ja rakendada vastavaid meetmeid. Andmekaitsejuristina leiab ta, et Eestis on liiga kergekäeliselt suhtutud andmekaitseõigustest tulenevatesse ettevõtete kohustustesse.

„Ettevõtjad ei olegi võib-olla senimaani aru saanud, et jah, mul päriselt peab olema andmetöötlusregister. Aga kui me jõuame sinna, et me saame nendest asjadest aru, et need protsessid on olulised, kvaliteedijuhtimine on oluline, siis tegelikult ei takista mitte miski nende andmete rohkemat kasutamist,“ selgitab ta.

Lääne kiidab Eesti innovatiivset süsteemi, mida on seatud mujal maailmas eeskujuks. „Täna me oleme Eestis suutnud tagada selle, et meil on elektroonilised terviseandmed olemas selliselt, et esiteks on tagatud usaldus: ma näen, kes on minu andmeid vaadanud. Ja teiseks, neid andmeid on meil võimalik kasutada kogu ühiskonna hüvanguks ja selleks, et teha aina paremaid teenuseid ja liikuda edasi.“

AI rakendamisega kaasas käivatest probleemidest lähtuvalt peab Laane õigeks seda, et tervishoius peab otsuste langetamisel jääma viimane sõna inimesele. „Tervishoius on täna adum põhiliselt abiline. Ta aitab teha spetsialistidel paremaid otsuseid ja teab väga palju. Aga selle viimase otsuse peaks täna veel tegema ikkagi tervishoiutöötaja.“

Lääne on temaga nõus. „See on tegelikult ka tehisintellekti määruse mõte, hetkel. Sellepärast, et kui me räägime väga keerulistest meditsiiniseadmetest, mis sisaldavad adumit, siis nende puhul me räägime AI-süsteemidest, mis on tehisintellekti määruse alusel kõrge riskiga.“

Lääne sõnul peab kõrge riskiga seadmete kasutamisel jääma alles võimalus inimlikuks sekkumiseks, human interference. Ta nõustub Laanega, et hetkel on AId sisaldavatel seadmetel pigem toetav ja aitav roll. „Eks täna oleme ikkagi olukorras, kus AI katab selliseid üksikuid punkte selles pikas tervishoiujadas.“

Üheks valdkonnaks, kus adumist on doktoritele palju abi, on sõeluuringud. Maailmas on Laane sõnul olnud praktikaid, kus AI on suutnud sadu pilte läbi vaadates leida palju rohkem haiguskoldeid ja palju kiiremini kui inimesed. Lisaks on AI teinud vähem vigu.

Praegu rakendatakse Eestis piltide analüüsimisel nelja silma printsiipi ehk neid analüüsivad kaks radioloogiatehnikut. Laane sõnul võib adum neile peagi abikäe ulatada. „Tõenäoliselt esimene variant on selline, et jätkame nelja silma printsiibiga ja lisame adumi sinna juurde. Siis järgmine samm, kui see ennast tõestab, on see, et jääb adum ja inimene, ning siis vaatame, mis edasi saab.“

Aprillikuu „Soraineni sageduse“ saates räägitakse adumi ehk AI seostest tervishoiu ja meditsiiniteenustega. Saadet juhib Soraineni Eesti kontori juhtivpartner Kaupo Lepasepp. Saatekülalised on tervisekassa juhatuse esimees Rain Laane ning Soraineni meditsiini ja tervishoiu valdkonna juht Lise-Lotte Lääne.