Kuigi Euroopa Liidu laienemine on Eesti huvides, siis välisminister Margus Tsahkna protestijatega liitumist Gruusias võib pidada Euroopa-poolseks surveavaldamiseks jultunud viisil, arvasid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
- Välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) suundus Gruusias koos kohalike protestijatega tänavaile välisagentide seaduse vastu marssima ja ronis hiljem Leedu ja Islandi välisministritega ka protestilavale, pälvides kohalolnute marulise toetuse. Foto: AFP/Scanpix
“Tavaliselt ei peeta kuigi heaks tooniks või diplomaatia osaks, kui välisminister kohtub välisministriga, aga vabal ajal avaldab tänaval meelt selle sama välisministri vastu,” rääkis Kristjan Pruul.
Ajakirjanik Janno Riispapp lisas, et kuna Eesti 200 toetus pole suurem asi olnud, siis on Tsahknal ka Eesti kodupublikule soodne näidata, et ta seisab Euroopa väärtusruumi eest. Saates räägiti pikemalt Gruusia võimuparteide ja opositsiooni suhetest ning proteste tekitanud välisagentide seaduse tagamaadest.
Lisaks tuli juttu Eesti majanduse olukorrast ja konkurentsivõime parandamisest ning Eesti ettevõtete suurtest investeeringutest Prantsusmaale. Ajakirjanikud leidsid, et suure tööstusriigiga tehtud diilist võidavad pigem riigiabi saanud Skeleton ja Bolt, mitte Prantsusmaa riik.
Arutati ka, mida näitavad ja ennustavad viimased arengud kinnisvaraturul. Saates osalesid ajakirjanikud Kristjan Pruul, Janno Riispapp ja Kristjan Kurg.
Äripäev eetris: Tsahkna osalemine Gruusias protestil oli fopaa
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ettevõtja Oleg Ossinovski sõnul Gruusias välisagentide seaduse vastu käivad protestid tema äri ei mõjuta, kuid proteste ennast hindab ta väga kõrgelt.
Gruusia parlament võttis kolmandal hääletusel vastu nn välisagentide seaduse, mis on nädalateks tänavatele toonud sadu tuhandeid inimesi.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Ärikinnisvara tehingute arv püsib kängus, omanikud on üürnike nimel nõus kasvõi nahast välja pugema. Aga ka hiigelallahindlused ei pruugi klienti tuua ning osad pinnad ähvardavad tühjaks jäädagi.
Ettevõtet ostes ja müües sõlmitakse siduv hinnakokkulepe alles üsna lõpus, kui on hinnatud firma väärtus ja tehtud hoolsusaudit ehk due diligence raport. Teinekord võib sellest selguda, et miljoniga kasumis ettevõte on hoopiski miljoniga kahjumis, räägiti saates.