Maksu- ja tolliameti soov pangakontosid näha näib olevat konkreetse probleemi lahenduseks mõeldud universaalne kõiki maksumaksjaid oma haardesse püüdev plaan, arutlesid ajakirjanikud arvamussaates "Äripäev eetris".
- Ranniku lähedal roostetav Vene varilaevastik on keskkonnakatastroof, mis hüüab tulles, ja keskvalitsus peaks selle vältimisega tegelema aktiivsemalt Foto: Andras Kralla
Mis probleemi me lahendame, kui maksulaekumisega on asjad suhteliselt hästi. “Kas sellest, kui samm-sammult liigume riigi poole, mis tahab ainult rohkem jälgida, rohkem infot meie kohta koguda, kas sellest ei ole meil kaotada rohkem kui on sellega võita,” küsis ajakirjanik Martin Teder.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Läänemere siledas vees seisab ankrus naftatanker Oneiroi. Hiljuti vedas ta Vene naftat Primorskist Indiasse, seejärel tiirutas Araabia Ühendemiraatide, Sri Lanka ja Egiptuse vahel. Nüüd seisab ta teiste tankerite seas Eesti ranniku lähedal, oodates järjekorras, et siseneda jälle Venemaa sadamasse.
Pärast kaks aastat kestnud intressitõuse ja majanduse jahutamist langetas Euroopa Keskpank püsihoiustamise intressi 3,75 protsendile. See jääb siiski tasemele, mida enne inflatsioonikriisi pole nähtud 2000. aastast saadik, edasiste langetuste kohta on teadmatus endiselt suur.
Eesti ettevõtetele terendab rahaline võit, mis mõne firma puhul võib küündida sadadesse tuhandetesse, kui mitte miljonitesse eurodesse. Seda tingimusel, et intressimäärad jätkavad langemist.
Vastuoluline pangakontode seire plaan saab kitsamad piirid: rahandusministri kinnitusel see eraisikuid ei hõlma.
Ettevõtet ostes ja müües sõlmitakse siduv hinnakokkulepe alles üsna lõpus, kui on hinnatud firma väärtus ja tehtud hoolsusaudit ehk due diligence raport. Teinekord võib sellest selguda, et miljoniga kasumis ettevõte on hoopiski miljoniga kahjumis, räägiti saates.