Kliimakindlamajanduse seaduse eelnõus on energeetika välja toodud kui kõige suurema jalajäljega tegevusvaldkond Eestis, mille lahendamisel on ka kõige suurem potentsiaal. Algab see kõik eelkõige taastuvenergia tootmisvõimekuse suurendamisega.
- Kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga ning saatejuht Mart Valner. Foto: Andres Laanem
Kuidas me jõuame nii energia- kui ka elektritootmises süsinikuneutraalseks juba 2040. aastaks, selgitab saates “Energiatund” kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga.
Uiga ütles, et energiasektori heide on Eestil alati olnud suur ja see on aastaid teada. Samas on olukord oluliselt paremaks läinud ja plaan on selge ‒ vaja on luua päikese- ja tuuleparke.
"Selleks on tehnoloogilised lahendused olemas, aga küsimus on, kuidas me selle lõpu ära lahendame. Elektritootmises on meil kolmandik teest käidud juba, soojuse tootmisel kaks kolmandikku. Põhiline on eesmärk – aastaks 2040 jõuda elektri ja soojuse tootmisel süsinikuvaba lahenduseni terve aasta lõikes,” rääkis Uiga.
Mida täpsemalt kliimakindla majanduse seaduses energeetikasektorile ette näeb, saab kuulda juba saatest. Saatejuht on Mart Valner.
Kliimaministeerium: plaan rohepöördeks energeetikas on paigas
Seotud lood
Tarkvaraarendajale Merada on turvalisuse tagamine ühtviisi oluline nii uue tarkvara kirjutamisel kui ka küberrünnaku ohu minimeerimisel oma ettevõttele. Viimase jaoks tehakse koostöös Teliaga regulaarselt turvanõrkuste kontrolli.