Kuidas võlas sipelnud majandus 10 aastaga kasvule pöörati
Kreeka valitsus on viimastel aastatel aktiivselt tegelenud majanduskasvu taastamise, võlgade vähendamise ja Euroopa Liidu viimase riigi imago kaotamisega, rääkis Eesti sealne suursaadik Karin Rannu.
Majanduse tulekahjudele on Kreeka piiri pannud, kuid praegu preab riik tegelema taas metsatulekahjudega. Foto: ZUMA Press/Scanpix
Mõne aasta eest oli Kreeka võlakoormuse suhe SKPsse ligi 200%, kuid tänavu aasta lõpuks langeb see prognooside järgi 150 protsendini, viitas Rannu. “Meile eestlastele tundub see kolossaalselt suur endiselt, aga Kreeka oludes on see suur võit ja see trend on jätkuv,” rääkis ta.
Intervjuus rääkis Rannu ka Kreekat laastavate metsatulekahjude ulatusest ja sellest, kuidas riik iga-aastast probleemi lahendada üritab. Samuti rääkis ta, kas või kui palju on kuumalained ja metsatulekahjud mõjutanud turismi, mis toob Kreeka eelarvesse viiendiku tuludest.
Küsis Indrek Mäe.
Kuidas võlas sipelnud majandus 10 aastaga kasvule pöörati
Kreeka peaminister Kyriakos Mitsotakis kutsub täna õhtul kokku erakorralise koosoleku, kus arutatakse pealinna ümbruses lõõmavate metsatulekahjude taltsutamist.
Eesti ei näe oma 2,9 protsendi suuruse tööstustoodangu langusega Euroopa Liidus sugugi halb välja, vaid jääb kuskile keskmiste hulka, näitab Eurostati juunikuu statistika.
Hispaanias põhjustavad turistide hordid pahameelt, nende poolt riiki jäetav raha hoiab aga üleval sealset majandust. Poliitikakujundajad otsivad õiget tasakaalu.
Riigivõlakirjad ja kuld on aastakümneid konkureerinud „turvaliseima“ vara tiitli pärast. Miks on võlakirjad praegu kullale selgelt alla jäämas ning mida näitab see raha- ja finantssüsteemi tervise ja tuleviku kohta?