Eesti bürokraatiamasin on muutunud niivõrd suureks, et teised riigid jõuavad digihüppega päris kiiresti meile järele, rääkis droonipoe droon.ee omanik ja juht Nemo Vunk.
- Droonipoe droon.ee omanik ja juht Nemo Vunk. Foto: Eiko Kink
Seetõttu pole enam Eesti digiriigindus suur konkurentsieelis teiste riikide ees, rääkis Vunk Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
“Me ei suuda enam isegi lihtsaid asju kokku panna ja teeme kümmet eri toimingut eraldi, et saada statistikat, ja see pole enam kaasaegne lähenemine,” rääkis ettevõtja.
Vunk tõi teemaks ka eksporditurud, Hiina tehased, mis kolivad teistesse riikidesse, ning Ukraina sõja mõjud droonipoe äritegevusele.
Intervjueeris Hando Sinisalu.
Droonipoe omanik: digiriik pole enam eriline konkurentsieelis
Seotud lood
Laskemoona tootma hakkava Frankenburg Technologiesi asutaja Taavi Madiberk värbas omale kaitsevaldkonna koorekihi. Kasulikke sidemeid loodi tasa ja targu juba mõnda aega.
Droonimüüja: Eesti on teistest maha jäänud
Kõigis kolmes Balti riigis droone müüva ettevõtte Meridein juht Nemo Vunk hindas, et võrreldes Läti ja Leeduga on Eesti majandus maha jäämas.
Möödunud nädalavahetusel sattus kaks Vene Shahed-drooni NATO riikide piiridesse. Lätis kukkus õhusõiduk alla ja Rumeeniast lendas see saja kilomeetri ulatuses läbi. Mõlemast intsidendist peegeldus tõsiasi, et kokku lepitud reaktsiooni sellistele olukordadele pole.
Aastal 2030 võiks meie kaitsetööstuse käive olla miljard eurot. Veel äsja oli kaitsetööstus võrreldav tubaka või hasartmängudega – investeeringuid leida polnud lihtne. Nüüd aga räägitakse Eestist kui võimalikust kaitsetehnoloogia Silicon Valleyst.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”