Vastutustundlik ettevõtlus, kestlikkuse eesmärgid ja jätkusuutlik tegevus on teemad, millest kuuleme iga päev üha rohkem.
- Piret Vacht, Katrin Bats ja Evelin Heiberg. Foto: Andres Laanem
Räägitakse regulatsioonidega kaasnevast aruandekohustuse ja andmekogumise mahu kasvust, rohepöördest tulenevatest kulude tõusust ja investeeringuvajadusest, aga ka kestliku tegevusega loodavast konkurentsieelisest ettevõttele või kui ainuvõimalikust tulevikusuundumusest.
"Õppetunni" saates räägime, kuidas vastutustundlikku ettevõtlust edendada, töötajaid jätkusuutlikkuse teemadesse kaasata ja nende oskusi arendada ning kuidas haridussüsteemi kaasabil aidata kaasa kestliku mõtteviisi levikule.
Saatekülalisteks on Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse dotsent Piret Vacht, Orkla Eesti jätkusuutlikkuse juht Evelin Heiberg ning Rimi vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats, kes on värskelt auhinnatud Baltikumi parima kestlikkuse juhi tiitliga.
Saadet juhib Katre Savi.
Ettevõtte kestlikkus pole ühe inimese töö ja vajab nutikat nügimist
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.
Kestliku majanduse puhul on saanud teenimatult vähe tähelepanu selle positiivne mõju ettevõtete rahvusvahelisele konkurentsivõimele ja äri kasumlikkusele, kirjutab Rohefoorumi juht Toomas Toodu.
ESG nõuded toovad kaasa uusi kohustusi, kuid pakuvad ka silmapaistvaid ärivõimalusi nii ettevõtjatele kui ka Eesti majandusele tervikuna.
Äriülikool EBS pakub juba mõnda aega võimalust end kestlikkuse valdkonnas harida mikrokraadi programmide kaudu, kuid jätkusuutlikkus on nüüdseks kaetud ka kraadiõppes. Põhjus selleks on lihtne: ettevõtlus, innovatsioon ja kestlikkus töötavad käsikäes.
Maailma Kullanõukogu avaldas eelmise aasta lõpus raporti, milles lükati ümber väited, et kulla pikaajaline tootlus on võrreldav inflatsioonitempoga. Uuringust tuleb välja, et kulla hinnatõus on olnud inflatsioonitempost kaks korda kiirem ning kulla hinna peamised mõjutajad on hoopis majanduskasv ning globaalsete aktsia- ja võlakirjaturgude koguväärtus.