Varem idusektoris töötanud ja novembris riigifirma Eesti Loto juhiks saanud Triin Agan tõdes, et ei kujuta ette erasektoris olukorda, kus peab investoritele ütlema, et firma ei prognoosi suurt kasvu ega kasumit.
- Eesti Loto peakontor. Foto: Liis Treimann
Erasektoris pannakse prognoosidega alati üle, et tekitada ambitsiooni, rääkis Agan Äripäeva raadio hommikuprogrammis. Samas on tema hinnangul realistlikud eesmärgid paremad kui üle võlli keeratud sihid.
Eesti Lotos ei saa kunagi öelda, et riskiisu on suur või aastane kasv peab tulema kahekordne, sest omanik on riik, selgitas Agan.
Eesti Loto käive kasvas eelmisel aastal umbes 7% võrreldes 2023. aastaga ning Agan prognoosib 2025. aastaks sarnast käivet nagu mullu.
Juttu tuli ka sellest, mis mängude ja loterii müük kasvas ning millised on omaniku ootused ettevõttele dividendimaksete ja sotsiaalse vastutusega seoses.
Vestles Lauri Leet.
Eesti Loto juht: riigifirma kasvusurve on kõvasti väiksem kui erasektoris
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Riigile kuuluva Eesti Loto juhatuse esimehena alustab novembris tööd Triin Agan, kelle nõukogu valis välja konkursil, kus osales 70 kandidaati.
Täiendatud
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Eesti Loto juht Riina Roosipuu ei arva, et ettevõtte erastamine kuidagi riigile kasulik oleks. Ta kahtleb, et erakätes Eesti Loto riigile rohkem maksutulu tooks või hasartmängusõltuvuse riske paremini ohjes hoiaks.
On aeg üle vaadata lähenemine riigi osalusele äriühingutes, kirjutab Delovõje Vedomosti ajakirjanik Ekaterina Mereminskaja.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.