Logistikasektor kasutab jahmatavas koguses paberit: aastas kulub Euroopas 10 miljardit A4 lehekülge, mis võrdub kümnendikuga Eesti metsade raiemahust. See on vaid üks näide, miks on vaja kiiremas korras muuta kaubaveod digitaalseks, selgub saatest “Logistikauudised eetris”.
- Aastate pärast võiks kaubaveo süsteem olla juba täiesti paberivaba. See hoiaks kokku ettevõtete kulusid, oleks kasulik keskkonnale ja vähendaks transporti kontrollivate ametnike töökoormust. Foto: Andras Kralla
Kuigi logistikasektor on digitaliseerimises ja automatiseerimises teistest sektoritest tükk maad maha jäänud, on muutused siiski käimas, rääkis saates Eesti tuntuima digilogistika platvormi kaasasutaja Magnus Lepasalu.
Visioon näeb ette, et ühel päeval käivad kõik kaubad täisautomaatselt, kuid sinna on väga pikk maa minna, lisas Lepasalu. Sektoris on keeruline digitaliseerida, sest osapooli on palju, alustades teenusepakkujatest, ekspedeerijatest, regulaatoritest ja lõpetades riikidest, kes teostavad kontrolli. Osapooled kasutavad eri andmeplatvorme ja andmed pole standardiseeritud.
Digilogistika Keskuse värske projektijuhi Kalev Reiljani sõnul on logistikasektori tehnoloogilisest mahajäämusest ammu aru saanud ka Euroopa Komisjon, mistõttu tuldi juba mitu aastat tagasi välja eFTI regulatsiooniga, mis loob võimekuse Euroopa riikide vahel andmeid vahetada. Selleks luuakse ka ühtne andmestandard. Süsteemist saavad kasu kõik tarneahela lülid, alates tootjast kuni veokijuhini välja.
Süsteemiga säästab nii aega kui loodust, sest pole vaja nii palju paberit välja trükkida, rääkis Reiljan. “Tänane paberi osakaal, mis logistika ja transpordi valdkonnas liigub, on täiesti ehmatav. Me räägime umbes kümnest miljardist A4 leheküljest aastas kogu Euroopa liidus, ehk 50 miljonist dokumendist iga päev. See võrdub umbes ühe kümnendikuga kogu Eesti metsade raiemahust.“
Veokijuht peab Eestis välja sõites kaasa võtma suure paki paberit, kus on info kauba kohta, kuid paari aasta pärast pole seda vaja. Näiteks saab Poola politsei veoki numbri järgi kontrollida, mis kaubaga tegu, millised lepingud ja dokumendid sellega kaasnevad, ja veokit pole vaja kinnigi pidada. Praegu võtab ühe veoki kontroll aga keskmiselt 20-30 minutit.
Sellest tekib Reiljani sõnul ka väga palju prahti, sest need dokumendid visatakse pärast transporti minema, kuna neid säilitada otseselt pole vaja – nad on digitaalselt ettevõtete süsteemides juba olemas.
Saates räägiti logistikasektori hetkeseisust tervikuna, väljakutsetest alanud aastal, turvohtudest ja paljust muust. Küsitles Logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm.
10 miljardit A4 paberit aastas. Logistikale kulub kümnendik Eesti raiemahust
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rahvusvahelise veebipõhise maaklerfirma Freedom24 analüütikud on välja selgitanud kümme ettevõtet, mille börsile minek (IPO) saab olema alanud aastal finantsmaastiku keskmes. Nende seas on nii tehisintellekti uuendajaid, digitaalse turvalisuse liidreid kui ka kiirmoehiiglasi, lisaks ettevõtteid, mis püüavad positsioneerida ennast mõnedes võtmekategooriates ja meelitada ligi kõige tähelepanelikumaid investoreid.