Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts pole veendunud, et Reformierakonna eestveetud valitsusremont ka päriselt tulemusi tooks.

- Tõnis Saartsi sõnul tuleb kõrgeid kaitsekulusid rahastada tõenäoliselt mitu kümnendit – ja selleks laenurahast ei piisa Foto: Zumapress/Scanpix
Saarts rõhutas "Äripäeva arvamusliidri" saates, et mitte ükski valitsuskoalitsioon pole püsinud kõiki nelja valimistevahelist aastat. Ent hoolimata varasemast mustrist oli Reformierakonna käitumine sel korral mõneti üllatav.
„Praegune [valitsusremont] tuli isegi liiga vara. Aga tuleb arvestada konteksti, kus tulemas on kohalikud valimised ja peaministripartei on täielikus madalseisus, kust nad ei tule veel tükil ajal välja.“
Saarts usub, et ehkki Reformierakond püüab end aktiivselt ümber brändida ettevõtjasõbralikuks parteiks, ei lahenda see nende lühiajalisi probleeme.
Esiteks pole majanduskonjunktuur veel päris soodne, teiseks on kaotatud kõvasti usaldusväärsust. „Damage is done ja seda on näha, et Reformierakonna varasemad valijad on Isamaa poole üle läinud," ütles Saarts.
Usutavust mõjutab politoloogi sõnul ka tõsiasi, et 5 protsendi peal pole võimalik kaitsekulutusi pikemat aega hoida, ilma et tõstaks makse ja kärbiks teenuseid. Just sellest, kummale Reformierakond rohkem rõhku paneb, sõltuvad tema väljavaated järgmistel valimistel.
Valitsemise võib teha veelgi raskemaks ka tõsiasi, et pärast kohalikke valimisi oktoobris ei pruugi valitsuspartnerist enam suurt alles jääda.
Intervjuus rääkis ta lähemalt, millest Reformierakonna otsused sõltuvad ning kuidas oktoobrikuised valimised võivad pea peale pöörata senised poliitilised jõujooned.
Intervjueeris Indrek Lepik.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Mitmed maksumuudatused
Reformierakonna ja Eesti 200 tulevane koalitsioon jõudis pooleteistnädalase läbirääkimise tulemusel koalitsioonileppe alusdokumendi kirjapanekuni. Kavandi peavad kinnitama erakondade volikogud.
Lasnamäe tööstusala võiks saada Eesti kaitsetööstuse keskuseks, kus kohtuvad tipptasemel inseneriteadus, digitaliseeritud tootmine ja rahvusvaheline koostöö, kirjutab Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere (Reformierakond).
Kaitsetööstus on hämmingus
Kaitseminister Hanno Pevkur (Reformierakond) ütles erakorralisel pressikonverentsil, et laskemoonahangete tempo kriitika pole õigustatud.
Euroopa Liidu uus küberturvalisuse direktiiv, NIS2, on oluline samm digitaalse turvalisuse parandamiseks kogu Euroopas. See seab kõrgemad infoturbenõuded ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid ja olulisi teenuseid – alates telekommunikatsioonist ja energeetikast kuni domeeniregistripidajate ja
pilveteenuste pakkujateni. Kuid mida see tegelikult tähendab ettevõtetele ja tavakasutajatele?