Eesti kulutab peagi 2 miljardit eurot aastas kaitsevõime parandamiseks. Kuid sõdima ei hakka mitte eurod, vaid relvad. Nende kättesaamine ei pruugi aga olla lihtne isegi siis, kui raha on olemas.

- Lõuna-Korea on olnud relvatootjana Eestile oluline liitlane. Foto: Imago/Scanpix
"Sa pead valima, kellega sa asju ajada," rõhutas "Äripäeva arvamusliidri" saates kaitsetööstusettevõtte Vegvisir juht Ingvar Pärnamäe. Kümnendi eest ka kaitseministeeriumi asekantsleri ametit pidanud Pärnamäe sõnul ajab Eesti tihti taga abstraktset konkurentsi, kuid relvaturg nõnda ei toimi.
"Iga hankeprotsess on igal juhul poliitiline. See on statement: selle riigiga näeme pikaajalist koostööd.“
Üks neist riikidest, kellega Eesti on koos töötanud, on Lõuna-Korea, mis on tootnud meile liikursuurtükke K9. Korealased võiksid olla eestlastele eeskujuks ka palju laiemalt.
"Korea on rinde lähedal pingeseisundis. Nende jaoks on olnud kogu aeg selge, et oma kaitsetööstust tuleb arendada. Mis pole võib-olla nii selge olnud siin Eestis. Arvati, et mis ikka juhtub, NATO kaitseb, lähme ostame riiulikaupa, saame odava hinnaga," selgitas Pärnamäe.
Intervjuus avas Pärnamäe, miks peab Eesti veelgi rohkem ka Soomelt õppima. Eriti et vältida olukorda, kus juba ostetud relvi võib olla raske hooldada või süsteemidele uut laskemoona hankida.
Intervjueeris Indrek Lepik.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Vaata interaktiivset kaarti
Vastupidiselt ettekujutusele, et Euroopa on Ameerika Ühendriikideta abitu, toodavad isegi Eesti lähinaabrite – Soome, Rootsi ja Läti – tehased tervet arsenali alates vintpüssidest ja laskemoonast kuni soomukite ja lennukiteni välja.
Lasnamäe tööstusala võiks saada Eesti kaitsetööstuse keskuseks, kus kohtuvad tipptasemel inseneriteadus, digitaliseeritud tootmine ja rahvusvaheline koostöö, kirjutab Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere (Reformierakond).
Kaitsetööstus on hämmingus
Kaitseminister Hanno Pevkur (Reformierakond) ütles erakorralisel pressikonverentsil, et laskemoonahangete tempo kriitika pole õigustatud.
Bloomberg Intelligence’i analüüs näitab, et NATOsse kuuluvatel Euroopa riikidel või kuluda enam kui kümme aastat, et tagasi pöörata pikalt kestnud kaitsevaldkonna alarahastamine ja oma sõjalist jõudu hoopis tugevdada.
Euroopa Liidu uus küberturvalisuse direktiiv, NIS2, on oluline samm digitaalse turvalisuse parandamiseks kogu Euroopas. See seab kõrgemad infoturbenõuded ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid ja olulisi teenuseid – alates telekommunikatsioonist ja energeetikast kuni domeeniregistripidajate ja
pilveteenuste pakkujateni. Kuid mida see tegelikult tähendab ettevõtetele ja tavakasutajatele?