Münchenis tõstatati üleilmsete digitehnoloogiate usalduse teema

Ühe maailma suurima IT-teenusepakkuja sündmuse keskpunktiks olnud demoalal tutvustati uuenduslikke tehnoloogiaid igast nurgast: 5G, masinõppe ja tehisintellekti kasutamise võimalustest näiteks jaekaubanduse, teenuste ja logistikaahela optimeerimisel ning kvaliteedi kontrollimisel, räägiti uutest tehnoloogialahendustest meditsiinis, metropolide ühistranspordi planeerimisel, siseturvalisuse tagamisel, näiteks politseinike ja piirivalvurite töös, kohtutes ülekuulamisprotseduuride digitaliseerimisel ja optimeerimisel ning isegi masinõppesüsteemist, mis aitab pankadel ja finantsinstitutsioonidel varases faasis rahapesust alarme saada.

Messi demoalal pikemalt Fujitsu innovatsioonikeskuse ehk Fujitsu Laboratories of Europe juhtivinseneri, hispaanlanna Maria Moraga rääkides, selgus, et äsja on valmis saadud rahapesu digitaalse kontrolli programm ingliskeelse nimega Anti Money Laundering, mis aitab siis pankadel ja finantsinstitutsioonidel kiiresti ja varakult ära tunda kahtlast tegutsemist pangandussüsteemides. Süsteem on ehitatud üles masinõppe peale ning analüüsiks kasutatakse pankade ja finantsinstitutsioonide andmeid. Esindaja rääkis, et loodud lahendus analüüsib välkkiiresti pangaülekannete andmeid. Ta lisas, et nad on arendanud selle tehnoloogia lõppfaasi ja nüüd otsivad esimesi huvilisi, kes tahaks seda testida. Tehnoloogia jälgib tema sõnul ka praegusi ja tulevasi Euroopa Keskpanga regulatsioone, et süsteem oleks pidevalt ajakohastatud. ITuudised.ee esindaja ütles seepeale, et Eestist peaks kindlasti huvilisi leiduma, sest rahapesuskandaali tõttu lõpetas Eestis äsja tegutsemise Danske Banki Eesti filiaal ning nii mõnedki teised Eesti suuremad pangad on seoses rahapesukahtlusega uurimise all.

Harju Elektri kontserni IT-juht Kaarel Allikmäe mainis foorumi muljeid jagades, et usaldus ja läbipaistvus tehisintellekti (AI) kaasamises otsustusprotsessi on kriitilise tähtsusega.

„Otsusest on alati tähtsam selleni viivate argumentide usutav esitlemine ning põhjendus, miks sellise tulemuseni jõuti. Tegemist on inimloomusele väga omase joonega, mida tänane AI ei ole suuteline edasi andma. Gartner’i tärkavate tehnoloogiate maatriksis on oma haibitsükli tippu jõudmas järeldust põhjendav tehisintellekt (explainable AI), mis peakski lahendama antud küsimusi,“ kommenteeris Allikmäe. Arvutusjõudluse kasv, näiteks kvantarvuti kujul, aitab tema sõnul kindlasti kaasa tehnoloogilisele arengule ning mõjutab meie igapäevaelu protsesse. „Industriaalrevolutsiooni käigus olime tunnistajateks, kuidas tööstuses hakkas masin tegema inimese asemel tööd, digitaalse revolutsiooni käigus võtab tehnoloogia üle otsuseid vajavad tööd. See viib ühelt poolt uute ametite tekkeni, teiselt poolt muudab suuremal määral ühiskonna korraldust ja toimimispõhimõtteid. Sellises tulevikus on vaja inimesele turvatunnet, et suuta omada kontrolli endast targema tehnoloogia üle,“ selgitas Allikmäe.

Harju Elektri infosüsteemide arendusjuht Sven Oja märkis, et Fujitsu messi demoala oli põnev ja näitas, kui mitmel rindel Fujitsu toimetab. Foorumi väiksemates ruumides toimunud ettekanded olid tema sõnul liigselt müügil põhinevad, välja arvatud teise päeva kõnelejad pealaval.

Foorumil osalenud Mainor Ülemiste innovatsioonijuht ja juhatuse liige Ursel Velve sõnas, et oli väga hea tõdeda, et ka suurtootjad lähtuvad tehnoloogia kasutuselevõtul inimkesksusest, sest siiani on inimesed pidanud õppima pigem juba arendatud tehnoloogiat kasutama. „Inimkeskse lähenemisega on suurem tõenäosus, et seda tehnoloogiat ka kasutama hakatakse,“ mainis Velve. Ta lisas, et näiteks Ülemiste Citys on ka uute tehnoloogiate kasutuselevõtul lähtutud eelkõige inimeste vajadustest.

„Kahtlemata oli väga huvitav kuulata ka inimeste usalduse küsimust andmete jagamisel tootjate ning teenusepakkujatega ning inimeste valmidust usaldada tehisintellekti oma igapäevaelus, näiteks isejuhtivad sõidukid, kohtumiste rakendused,“ möönis juht. Tema sõnul on oluline inimestelt saada infot, kuidas nad linnaruumi kasutavad, kus nad elavad, et seeläbi saaks parendada näiteks ühistranspordi liine, tekitada vaba aja veetmise võimalusi, jalakäijate või rattateid.

Selliste analüüside läbiviimiseks on Velve sõnul vajalik saada kasutajatelt infot, mille puhul kasutaja saab kontrollida kellele ja mis andmeid välja jagab. Lahendustest pakkusid Velvele enim huvi PalmSecure veenipõhine inimese audentimise teenus ja tehisintellektil põhinev mobiilsuse analüüsi tarkvara. Ülemiste Citys käib iga päev tööl 10 000 inimest ja seetõttu on mugava audentimise ja ligipääsu süsteemi tagamine ning ligipääsetavus Velve sõnul ka linnakule äärmiselt olulised.

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla arvutitöökoha halduse juhtivspetsialist Reigo Podar möönis, et Fujitsu foorumi külastus oli tema kui IT-tehnilise töötaja jaoks igati kasulik. "Korralik demoala, seadmete ja lahenduste otsese kokkupuute koht. Asjalikud toote esindajad ja palju uut ning põnevat informatsiooni. Diskussioonipaneelid vägagi aktuaalsed, peamiselt AI-kesksed, kandvad käsitlused usaldusest, inimkesksusest ja pilvetehnoloogiatest.“

Metallkonstruktsioonide valmistaja Pentamet OÜ müügi- ja turundusjuht Martin Kruusmaa kommenteeris, et Fujitsu foorum jättis väga hea mulje. „Olin sellel üritusel esmakordselt ja esindasin tootmisettevõtet ning mulle pakkus foorum mitmeid ideid, kuidas muuta tootmist efektiivsemaks, rakendades tehnoloogiat ja Fujitsu tarkvaratooteid. „Esitleti näiteks tehnoloogiat, mis võimaldas kvaliteedikontrolli automatiseerida. Antud juhul rakendati masinõpet - alguses näidati masinale fotosid erinevatest kvaliteediprobleemidest, näiteks mittekvaliteetne keevitus. Hiljem suutis masin ise kiiresti tuvastada kvaliteediprobleemid toodete puhul tooteid lihtsalt filmides. Kirjeldatud tehnoloogia on vaid üks näide, mida saaks rakendada ka Pentametis tulevikus,“ selgitas Kruusmaa.

Fujitsu Estonia müügidirektor Ülle Kivirähk sõnas, et tema jaoks oli kõige põnevam ettekanne rahvusvahelise hariduse ümarlaud, kus ainsana sellel foorumil astus üles ka Eesti - HITSA esindaja Margus Püüa. „Ta rääkis Eesti hariduse tänastest lahendustest ja tulevikust. Eesti kui e-lahenduste kasutaja lipulaeva kuvand oli jõudnud kogu maailma, seda kinnitasid kõik ümarlaual osalenud riigid,“ rääkis Kivirähk. Ta lisas, et imestati selle üle, et Fujitsu on olnud nii paljude suurte haridusega seotud digilahenduste arenduste juures. Väga huvitava ettekande tegi Kivirähki sõnul ümarlaual Jaapan, mille esindaja tõdes, et neil on IT-tase hariduses ebaühtlane ja on veel pikk tee minna, et haridus oleks ITga rohkem integreeritud ja kõik õppijad saaksid tulevikuks hea ettevalmistuse.

Lõuna-Aafrika Vabariigis olid juhi sõnul hoopis erinevad väljakutsed ja nende lähiaja eesmärk on viia konteinerites IT-õppevahenditega varustatud õppeklassid sellistesse piirkondadesse, kus täna elektri puudumise tõttu lapsed koolis käia ei saa.

Saksamaa kohta selgus ümarlaual, et asjaosalised sooviks kasutada moodsaid eksamite ja testide sooritamise üleriiklikke lahendusi, sest täna toimib kogu see valdkond veel terves riigis traditsioonilisel pabervormil.

Kivirähki sõnul sai demoalal liikudes näha ka huvitavat kõnnirobotit, mis võimaldab füsioterapeutidel varakult avastada inimese liikumisel tekkivaid kehaprobleeme. „Iga aastaga jõuab tehisintellekti kasutamine uutesse valdkondadesse ning seda võimaldab arvutusvõimsuste hüppeline kasv läbi uue põlvkonna arvutite,“ märkis Kivirähk.

Põhilised trendid ja tehnoloogiad, mis Fujitsu Estonia tarkvara osakonna direktoril ja juhatuse liikmel Marek Sokil foorumilt silma jäid, olid samuti lahendused, mis puudutasid tehisintellekti (AI), sh masinõpet. „Väga palju oli näiteid nii demoalal kui ka ettekannetena sellest, kuidas AI aitab lahendada erinevaid reaalelu probleeme ja seda erinevates eluvaldkondades, näiteks tootmisfirma kvaliteedikontroll läbi pilditöötluse, liiklusobjektide ja -andmete info kogumine videost ja nende analüüs selleks, et saada linnadesse sujuvam liiklus. „Seekord olid päris mitmed uuendused seotud meditsiiniga, näiteks digitaalne otsustustugi arstile, mis loomuliku keele töötluse abil ja patsiendi ajaloolisi andmeid kasutades leiab patsiendile sobivaima ravikava,“ kommenteeris Sokk.

Tallinna Tehnikaülikooli IT-tudeng ning Fujitsu stipendiaat Laura Kallas märkis, et temale meeldis ettekannetest enim TEDil kõneleja, Rootsi futuristi ja kolumnisti Andreas Ekströmi ettekanne, mis seletas kasutajakogemuse olulisust. „Hea kasutajakogemuse nimel langetatakse pikemas perspektiivis ebamõistlikke otsuseid. Näiteks tõi Ekström erasektori arendatud SmartID-le sarnase BankID rakenduse, mida Rootsis kasutatakse autentimismeetodina internetipõhistes riigiteenustes. BankID puhul seisneb probleem selles, et andmed on reguleerimata ning erasektori käsutuses, mistõttu on erasektoril voli käidelda andmeid oma suva järgi,“ kirjeldas Kallas.

Ekström mainis ka oma ettekandes, et ta ise põeb ravimatut maksahaigust ja ootab kannatamatult kellegi doonormaksa ning kutsus kõiki saalis viibinud inimesi üles kasutama veebirakendust, kus saab anda nõusoleku oma elundite kasutamiseks, kui inimene peaks õnnetusse sattuma.

Kallas märkis ka kvantarvuteid, et mingil määral on nad juba kohal ja nende laialdane kasutuselevõtt on vaid aja küsimus. „Suurim väljakutse seisneb dekrüpteerimises, mistõttu võib tekkida vajadus uute privaatsuskaitse meetodite järele. Loodan, et teadlastel õnnestub selles vallas innovaatiliste lahendusteni jõuda. Tuleb meeles pidada, et tehnoloogia on tööriist. Loeb see, kuidas meie, inimesed, seda kasutame,“ märkis Kallas.

Fujitsu Estonia avaliku sektori arenduste juht Mait Koppel märkis, et tehnoloogia keerukus kasvab, andmehulgad kasvavad ning nende töötlemine tavapärasel viisil on muutunud võimatuks. Sellega seoses räägitakse järjest rohkem erinevatest tehisintellekti (AI) lahendustest, mis on samas paljudele inimestele arusaamatud ning tekitavad küsimuse, kas tehnoloogiat saab usaldada või mitte. Tegelikult on sama probleem ka meie e-valimistega. Probleem pole uus, samasugune usaldamatus on tihtipeale kõikide uute asjade, näiteks ka auto vastu, kui see leiutati.

„Münchenis käisin kuulamas ettekandeid AI-eetikast ning samuti meeldis mulle väga Andreas Ekströmi ettekanne „Seven Ways to own the World“, kus ta nimetas mitmed ohud, mis meid juba praegu ning tulevikus kimbutama hakkavad. Näiteks juhib mingit sorti läbipaistmatu Facebooki algoritm juba rohkem kui ühe miljardi inimese infovoogu. Selle mõju me oleme juba näinud ja näeme järjest rohkem lähiaastatel,“ kommenteeris Koppel.

Teise mõtlemapaneva teemana tõi Koppel välja visionääri Joseph Regeri loengu „From Matematical To Industrial Optimization“. Regeril on Koppeli sõnul uskumatu omadus selgitada ülikeerulisi asju tavalistele inimestele imekspandavalt lihtsalt.

„Olen ka ise tegelenud optimeerimisülesannetega ning tean, et kui muutujate hulk kasvab, siis kasvab ka optimeerimisele kuluv aeg plahvatuslikult. Erinevaid meetodeid optimeerimisülesannete lahendamiseks on palju, kuid lõpuks on ikkagi vaja suurt arvutusvõimsust. Selliste ülesannete lahendamiseks on Fujitsu kvantfüüsikast inspireeritult välja töötanud oma süsteemi nimega Digital Annealer", mainis Koppel.