Eestlased olümpiamängudel: kui edukad on Eesti sportlased?

Ehkki Eesti on väike, on meie pisike kodumaa saavutanud olümpiamängudel korduvalt suurt edu, seda nii tali- kui ka suveolümpiamängudel. Alljärgnevas artiklis teeme ülevaate eestlaste mineviku olümpiaedust ning räägime ka sellest, kellele tasub tänavu Tokyo olümpiamängudel pöialt hoida.

Eesti on osalenud olümpiamängudel juba 1912. aastast saati, ehkki mõistagi suur osa sellest polnud iseseisva Eesti ajal. Pärast 1991. aasta iseseisvumist on Eesti osalenud eranditult kõikidel olümpiamängudel ning on tihtipeale ka võitnud medaleid.

Kuigi aja jooksul on osaletud kümnetes valdkondades, on Eesti jaoks olnud kõige edukam maadlus, suusatamine, tõstmine ja kergejõustik – viimane on toonud meile isegi Gerd Kanteri abil hiljuti medali. Suusatamine on ilmselt paljude jaoks kõige tuntum medalitooja, kuna kõigile teadaolevalt võitsid Veerpalu ja Šmigun mitmeid medaleid suusatamises.

Mõnevõrra üllatuslikult on Eesti osalenud aja jooksul isegi sulgpallis, jalgpallis ja isegi iluuisutamises. Tänaseks on aga tähelepanu läinud jällegi kergejõustikule, sõudmisele ja maadlusele, mis on ilmselt Eesti suurimad tugevused. Paraku tundub, et suusatamine on hetkel valdkond, mis tuleb Eestil mõneks ajaks unustada, ent see-eest saame pöidlaid hoida suveolümpiamängude ajal.

Mis puudutab 2021. aastal toimuvaid Tokyo olümpiamänge, siis ka see kord teeb Eesti natuke ajalugu. Nimelt, tänavu osaleb Eesti esmakordselt olümpiamängudel koolisõidus, olles esindatud tänu Dina Ellermannile. Dina on paljudele tuntud nimi ratsutamiskommuunis ning ka talle pannakse üsna suured ootused. Veelgi lahedam fakt: Tokyo olümpiamängudel osaleb Eestis sündinud hobune Donna, kellest saab seega esimene Eestis sündinud ja olümpiamängudel käinud ratsu.

Hoolimata väikesest suurusest on Eesti olnud olümpiamängudel tegelikult üpris edukas. Kokku on Eesti saanud olümpiamängudelt 78 medalit, millest 26 on olnud kuldmedalid. Suisa 69 medalit on napsatud suvistelt olümpiamängudelt, mis tähendab, et ka tänavu on Tokyo olümpiamängudele võimalik panna natuke suurem edukaal.

Eesti sportlased on olnud väga mitmekülgsed, võites kuldmedaleid mitmetes üllatuslikes valdkondades. Tubli sooritus on olnud eriti just kergejõustikus, kust on pärit ka Eesti viimane kuldmedal: selle võitis Gerd Kanter 2008. aastal Pekingis. Eesti olümpiasoorituse algusajal oli parim sooritus aga Kreeka-Rooma maadluse valdkonnas, mille eest on Eestisse tulnud suisa 4 kuldmedalit.

Kuigi kuldmedalid on kenad, siis ei tasu unustada ka hõbemedalikohti, mis on võrdväärselt tublid. Eesti on suveolümpiamängudel võitnud hõbemedali 20 korral, neist viimati 2012. aastal Londonis, mil Heiki Nabi võitis hõbemedali Kreeka-Rooma maadluses, taastades Eesti tugeva nime selles valdkonnas. Hõbemedaleid on napsanud endale ka Veerpalu ja Šmigun, kes tundusid vahepeal olevat justkui ehtsad medalivabrikud.

Vaid ühe korra on hõbemedal võidetud poksis – seda 1936. aastal Berliinis.

Mis puudutab pronksmedaleid, siis viimati toimunud suveolümpiamängudel võitis Eesti pronksmedali sõudmises paarisaerulise neljapaadi valdkonnas. Samas valdkonnas tegutsetakse ka tänavu, seega tasub pöidlaid pihus hoida – võib-olla võidame ka tänavu mõne medali.

Kõige edukam olümpiamängusaak on ilmselt olnud 2006. aasta Torino olümpiamängude võidusaak, mil Veerpalu võitis kuldmedali 15 km klassikatehnikas ning Kristina Šmigun napsas endale kaks kuldmedalit – neid fenomenaalseid võite mäletavad ilmselt kõik eestlased.

Selle kõrval on ilmselt paljudele võõras 1968. aastast pärit kuldmedal vehklemises: Svetlana Tširkova tõi Eestisse võidu naiskondlikus floretis. Tegemist on tänase päevani ainsa kuldmedaliga vehklemises Eesti jaoks!

Iga eestlane peaks samuti teadma Eesti esimest kuldmedalit olümpiamängudel: selle sai 1920. aastal Alfred Neuland, kes võitis kergekaalu kategooria tõstmises.

Eestlased on aja jooksul osalenud edukalt nii suve- kui ka taliolümpiamängudel, ent vaadates medalisaaki, on selge, et suveolümpiamängud on Eesti koondise jaoks alati olnud edukamad. Selle põhjus peitub ilmselt mitmekesisuses: Eesti koondis on alati esindatud mitmetel spordialadel, seejuures eriti just maadlusel ja kergejõustikul, mis on kümnete aastate jooksul Eesti sportlaste seas tugev olnud.

Sama tugev oli kunagi ka suusatamine, ent viimaste aastate sündmuste valguses tuleb paraku suusatamise potentsiaal momendil unustada. Kui kõrvale jätta suusatamisest võidetud medalid, on Eesti alati olnud edukas just suveolümpiamängudel, seda peaaegu igas valdkonnas, kus osaletud on. Alates kuldmedalitest kuni pronksmedaliteni: Eestile on tulnud pea igal osalemisel mõni medal.

Seetõttu on ka tänavu Tokyo olümpiamängudel medalilootus väga suur. Eesti koondis osaleb mitmetel spordialadel, kus oleme varemgi tugeva sooritusega olnud ning kõigele lisaks osaleme seekord isegi ratsutamisvaldkonnas. Tänu tugevale koondisele ning mineviku heale sooritusele võib igati öelda, et suveolümpiamängud on eestlaste jaoks alati edukamad ning võimalused on igal juhul kõrgemad.

Tokyo olümpiamängudel on ilmselt Eesti suurim olümpialootus maadleja Epp Mäe, kelle käes on hetkel isegi Euroopa meistritiitel. Maadlus on alati olnud eestlaste tugev valdkond ning seega võime näha suurepäraseid tulemusi ka Mäelt.

Tugevat sooritust oodatakse ka paarisaeruliselt neljapaaditiimilt: nad võitsid Euroopa meistrivõistlustel pronksi, ehkki nad on üsna tagasihoidlikud oma olümpiapotentsiaali suhtes.

Kümnevõistleja Maicel Uibo on samuti tugev konkurent, ehkki ta sai hiljuti vigastada, mistõttu ei pruugi tema võimalused olla nii kõrged. Siiski on ta olnud tugev ja saavutas Doha MM-il hõbemedali.

Paljude jaoks natuke tahaplaanile jäänud epeenaiskond on samuti suure potentsiaaliga, eriti kuna valdkonnas pole nii tihe konkurents kui võib-olla mõnel teisel spordialal. Samuti tasub pilgud heita koolisõidule: tegemist on siiski esimese korraga kogu ajaloos, mil Eesti osaleb ratsutamises! Eesti spordisõbrad panevad aga suurima medalilootuse siiski Epp Mäe sooritusele.

Eesti sportlaseid leiab võistlustulest pea igal päeval alates avapäevast: kokku kuulub Eesti koondisesse tänavu 33 sportlast, kõige tugevama esindusega on seejuures kergejõustik. Kokku osaleb Eesti 14 spordialal.

Üks kõige tulisemaid võistluspäevi saab olema 1. august, mil Ksenija Balta võistleb kaugushüppes ning Epp Mäe tegutseb naistemaadluse kategoorias. Konkurentsis on eestlaseid aga rohkelt, seega tasub pilku peal hoida nii teleekraanil kui ka uudistel – võib-olla tuleb Eestisse järjekordne olümpiamedal just Tokyost.