• OMX Baltic0,46%292,25
  • OMX Riga0,17%867,03
  • OMX Tallinn0,26%1 834,88
  • OMX Vilnius0,33%1 143,31
  • S&P 5000,16%6 047,56
  • DOW 300,32%44 699,73
  • Nasdaq −0,02%19 649,87
  • FTSE 1000,61%8 623,29
  • Nikkei 2250,09%38 831,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%102,1
  • OMX Baltic0,46%292,25
  • OMX Riga0,17%867,03
  • OMX Tallinn0,26%1 834,88
  • OMX Vilnius0,33%1 143,31
  • S&P 5000,16%6 047,56
  • DOW 300,32%44 699,73
  • Nasdaq −0,02%19 649,87
  • FTSE 1000,61%8 623,29
  • Nikkei 2250,09%38 831,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%102,1
  • 05.02.25, 17:40

Paavo Kangur: unustage fosforiit! Müüme puhast vett

Eesti saab ära kasutada maailma kasvavat veenõudlust ja unustada kahtlase fosforiidi, kirjutab Paavo Kangur arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Paavo Kangur.
  • Paavo Kangur. Foto: Erakogu
Üldpildis ei kujuta fosforiiditööstus mingit imet, kui uuritud varud jagada saja aastaga ja arvestada ühe mõistlikus suuruses kaevandusega. Võiks arvata, et fosforiidi tulud võiks asendada veidi põlevsektori tulude kahanemist.
Kuid siin on üks probleem. Ühe tonni fosforiidi tootmiseks, mille eest saab ehk 100 eurot, tuleb põhjavett hävitada 28 000 liitrit ehk 28 000 euro eest, kui võtta aluseks pudelivee hind poes. Siit ka järeldus – hakkame müüma hoopis vett.
Kui lähtuda Dubai ööklubide hinnast, siis on meil valida, kas teenida 280 000 eurot vee müügist või 100 eurot fosforiidi müügist ja keerata ka loodus sinna, kuhu meie ei taha minna. On ennustatud, et aastaks 2050 on pool planeeti janus ja veesõjad saavad hoogu.
Kas meil on veel liiga vähe kriise? Kas kriis on uus normaalsus? Meil on eelarvekriis, mida süvendab demograafiline kriis, ja majanduskriis, mida süvendab energeetikakriis, julgeolekukriis ning vaimse tervise kriis. Oleks vaja tohutult raha, et see läbi eelarve kuhugi pumbata, aga miks ja kuhu on küsitav! Eesti riigieelarve maht on loetud aastatega paar korda kasvanud ja me pole õnnelikuks saanud.
Loomulikult on põuest leitud uus imeravim – fosforiit. Eesti levib idee, et fosforiit on väärt vähemalt 100 miljardit dollarit ja selle raha eest saab osta hulga relvi ja tõsta pensioneid ja riigisektori palku ning isegi loopida lihtinimesi rahapakkidega.
Eestis nimetatakse fosforiidiks settekivimit, mille P2O5 keskmine sisaldus ületab 3,0–6,0 protsendi piiri. Tegemist on poolradioaktiivse mudahaisulise sodiga, mille rikastamine toob kaasa meeletutes kogustes radioaktiivset jääki.
Kui süveneda fosforiidi numbritesse, hakkab silma bluff. Kogu rehkendus põhineb loogikal, et fosforiidimaagis ehk oobolusliivakivis on fosforoksiidi (P205) sisaldus umbes 10 protsenti ja seda on võimalik rikastada 30protsendiliseks fosforiidiks ehk pesta merepõhja settinud teokarp välja liivast ja mudast.
Kui lugeda väikses kirjas numbreid, siis pole see sugugi kindel. P205 sisaldus võib olla ka 1 protsent ja maagikihi paksus pole alati 2–6 meetrit. Ma pole lugenud ühtegi uuringut, mis annaks lootust, et fosforiidi maapõuest väljatoomine võiks Eesti tingimustes olla kasumlik, pigem kahtlustatakse kerget miinust. Me teame, et kui üks lennufirma peab lendama miinusega, siis toob see kaasa projekti sulgemise ja süüdlastejahi.
Vanad vaidlused
Fosforiidiasjas on esimene süüdlane surnud, aga juba tema puhul kahtlustati bluffi. Mais 1972 uurisid vastpuuritud Assamalla puuraugu F-162 puursüdamikku geoloogid Olavi Keerup ja Valter Petersell. Kokku leiti fosforiiti neljast puuraugust, hinnati, et lasundi paksus võiks olla 1–6 meetrit ja ala nimetati Assamalla fosforiidi levilaks, mis hiljem nimetati ümber Rakvere fosforiidi maardlaks, mis sisaldavat fosformaagi varusid lausa 6,9 miljardit tonni, mille keskmine P2O5 sisaldus on 9,1%. Hiiglaslik kogus saadakse, korrutades maardla pindala fosforiidikihi paksusega ja selle oletusliku fosforiidisisaldusega!
Geoloogiavalitsuse teadusnõukogu sai kiiresti aru, et lugupeetud teadlased blufivad ehk kõik arvutused on tehtud „maksimaalse võimaluse piiril“, ja härrad jäid maardlate esmaavastamise preemiast ilma. Kui esimene fosforiidisõda oli vaibunud ja Eesti taasiseseisvunud, tuli härra Petersell oma uskumatute numbritega taas välja.
„Eesti fosforiidist on võimalik saada ligi 2,2 miljardit tonni fosforiidikontsentraati P2O5 sisaldusega üle 30%. Sellise kontsentraadi turuväärtus oleks käesoleva aja allahinnatud turuhinna (120 USD/t) järgi ligi 260 miljardit USD,“ pakkus Nõukogude ja Eesti geoloogia ere esindaja Petersell Eesti Geoloogiakeskuse Toimetistes 10 aastat tagasi.
Täna räägitakse, et meie jalgade all lamab umbes 100 miljardi dollari eest varusid. Loomulikult pole seda võimalik ühe päevaga välja tuua. Kui jagame ulmelised dollarid 100 aastaga, siis saame tulemuseks, et aastas on meil 1 miljardi eest fosforiidimaaki ja oletame selle töötlemise rentaabluseks 10 protsenti, siis jääks ettevõtmise kasumiks ja palkadeks töötajatele 100 miljonit eurot.
Võrdluseks toome välja USA andmed. 2023. aastal kaevandasid USAs fosfaatkivimaaki (phosphate rock) viis ettevõtet üheksas kaevanduses neljas osariigis. Kokku toodeti hinnanguliselt 20 miljonit tonni fosfaatkivimaaki, mille väärtus on 2 miljardit dollarit.
Võrdleme seda Eesti põlevkiviõlitööstuse numbritega. Põlevkivi tootmisemaht on umbes 15 miljonit tonni ja enamus aetakse sellest elektrijaamade ahju, 3,5 miljonit tonni läheb põlevkiviõlitööstusse. Põlevkiviõlitööstuse väärtusahel võiks luua 410 miljonit eurot rahvuslikku rikkust aastas ja 55 miljonit saaks sektor palka.
Pane eduidee kirja ja võida 10 000 eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2025.
Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

Seotud lood

Saated
  • 08.10.24, 13:01
Eesti maapõue rikkus võiks luua uue börsifirma
Lääne-Virumaal on alanud kauaoodatud, aga ka peljatud fosforiidiuuringud, mis tulevikus võib tähendada suurt panust Eesti majandusse ning tervete uute tootmisvaldkondade teket.
Uudised
  • 21.12.24, 14:00
Henn Põlluaas kasutaks põlevkivi ja fosforiiti talupojamõistusega. “Kõigele ei saa vastu olla”
Erakonnatu riigikogu liige Henn Põlluaas rääkis, et põlevkivist energia tootmist võiks tehnoloogiliselt arendada, mis muudaks selle vähem saastlikumaks, ning fosforiidivarusid tuleks uurida talupojamõistusega. Poliitiku hinnangul peab Eesti suutma ka iseseisvalt toota energiat.
Arvamused
  • 04.02.25, 16:30
Tea Danilov: laseme riigi nutikalt oma andmete ligi
Eesti heaoluriigi kestlikkus sõltub suuresti sellest, kui tõhusalt suudame ennetada elustiilihaigusi, töötust ja haridustee varajast katkestamist. Andmed aitavad, kuid neid peab saama riigiga jagada, kirjutab Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Arvamused
  • 02.02.25, 09:00
Karl Märka: paneme ESG päriselt toimima
Riik ei peaks sekkuma ideede ja tehnoloogiate vabasse konkurentsi, see teeb ka üllastele ideedele karuteene, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
  • ST
Sisuturundus
  • 05.02.25, 10:25
Ehituskonsultant Amhold aitas tühjale krundile rajada Trumpfi fiiberlasertehnoloogiaga tootmisüksuse
Inseneri- ja arhitektuuribüroo Amhold ASi ja Euroopa juhtiva ventilatsiooniettevõtte Lindab ASi pikaajalise koostöö tulemusena valmis hiljuti Jõelähtme valda Iru külla tühjale jäätmaale Trumpfi fiiberlasertehnoloogia võimekusega tootmiskompleks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele