Õige pakend säästab loodust ja pikendab toidu säilivusaega

Mutivac on globaalselt omataoliste hulgas esirinnas ning omab 80 tütarettevõtet üle maailma. Kuna 80 protsenti kõigist firma masinatest tegutseb toiduainetööstuses, mängib kontsern olulist rolli trendide loomisel maailmas ning seega on vastutus suur.

„Näiteks ainult lihasektoris tarbib 1,5 miljardit inimest iga päev mõnda toodet, mis on valmistatud meie pakkeseadmega,“ avaldab Multivac Eesti tegevjuht Margus Kupp. „Meie masinatega pakitakse liha, kala, juustu, erinevaid viinereid ja vorste, valmistoitu, pagaritooteid – kõike mis poeletis näha. Sealhulgas on nii värskeid, töödeldud kui ka külmutatud toiduained.“

Multivaci puhul ei saagi tegelikult küsida, et kuidas jõudis masinaid tootev ettevõte selleni, et muretsetakse nii väga, mis sealt nende liinide pealt läbi jookseb. Võiks ju tehnika üle anda ja igaüks vaataks ise edasi, kui ta jätkusuutlikult tegutseb. Protsess oli nende puhul hoopis vastupidi. Kõigepealt oli vajadus toidu raiskamist vähendada, säilivust pikendada ning soov rohelisema elu poole liikuda – ja selle peale tekkis organisatsioon, mis läbi oma seadmete tootmise seda tegevust soodustab.

Maailm on muutunud väikeseks, inimesed ja tooted liiguvad ühest kohast teise. Vahemaad on pikad ja protsess võtab aega. Mida pikem on säilivusaeg, seda kergem on toodet transportida ning seda väiksem on ka toiduraiskamine. Raiskamisele lisaks on toiduainetööstuses veel teinegi tõsine probleem – see on seotud pakendite käitlemisega.

Selleks on tänapäeval väga aktuaalne taaskasutusteema. „Üks kolmandik toidust läheb maailmas iga päev raisku,“ toob Kupp välja ehmatava statistika. „Eesti puhul tähendab see 4500 veoautokoormatäit raisatud toitu aastas. Põhiline osa sellest on riknenud toit, aga väga palju on ka sellist kaupa, millel supermarketites lihtsalt „kõlblik kuni“ aeg läbi saanud.“

Tegelikult ei olegi see toit veel raisus, teda on võimalik kasutada. See on üks suur teema, millega Toidupank võitleb. See toit kõlbab veel vägagi süüa, aga seadused ei luba neil seda kokku korjata ja abivajajateni viia. Üheks võimalikuks lahenduseks oleks kasutada vähem „kõlblik kuni“ ning rohkem „parim enne“ märgistust.

„Kõik märgid näitavad, et kui tahad olla tänasel päeval turuliider ja teenäitaja nagu Multivac, siis peab sind keskkonnakaitse ja taaskasutus huvitama. Meie motoks on see olnud pikka aega. Otsime järjepidevalt tehnilisi lahendusi, mis võimaldaks taaskasutatavaid materjale töödelda.

Turule tuuakse üha uusi materjale, mis vajavad katsetamist, Multivaci tehases on selleks tarbeks innovatsioonikeskus, kus pidevalt tehakse uute materjalidega katseid. Euroopa Liidu puhul on tegevjuhi sõnul probleemiks see, et eesmärgid mida tahetakse saavutada jooksevad ajast ees. „Materjalid pole soovidele veel järgi tulnud. Ka Eesti ametkonnad püüavad vastu võtta seadusandlust, millel pole tegelikult veel katet ning seega on ülioluline materjalide innovatsioonialal tööd jätkata.“

Uusi materjale ja nende võimalusi tutvustab Multivac pidevalt ka Eesti tootjatele, kes on kohaliku tegevjuhi hinnangul küllaltki vastutustundlikud ning tulevad jätkusuutlikumate lahendustega hea meelega kaasa. „Tulin just Saksamaalt Frankfurti messilt ja nägin seal jälle uusi taaskasutuseks sobivaid materjale, mida tutvustame ka Eesti klientidele. Üheks kõige lihtsamaks mooduseks, mida Kupp näeb meie turu jätkusuutlikumaks muutmisel, on kasutatavate pakendite füüsilise suuruse vähendamine.

Kahjuks on trendid seni soosinud karpidesse pakendamist, kus jääb toote ümber palju tühja ruumi, just selle võrra annaks oluliselt kokku hoida. Pakendi suuruse vähendamine on turundusinimeste ja müügiinimeste käes. Uute ja lihtsamate lihtsamate pakendite kasutuselevõtt nõuab tehnoloogia- ja materjalide alast teadlikkust ja lisainvesteeringuid.

Teerajajaid siiski leidub. Hea näide Eestist on Atria vaakumis hakkliha pakend. See kulutab umbes 50% vähem pakendit ja ka säilivusaeg pikeneb, sest vaakumis on see parem kui karbis gaasikeskkonnas. „Vahe võib liikuda lausa seitsmelt päevalt kümnele ja kui säilivusaeg on pikem, siis inimesed ei pea ehk ka enam tehastes teises vahetuses või nädalavahetustel töötama. See on ettevõttele aga korralik kokkuhoid,“ toob Kupp välja.

Rääkimata sellest, et ühte transportkasti läheb sel juhul vähemalt kolmandik rohkem toodet kui eelnevalt ja see omakorda tähendab, et aastas sõidab antud toote puhul meie teedel umbes 200 veoautot vähem. „Kõik tänu sellele, et materjal on õhemaks ja väiksemaks muudetud. Meie masinatega on seda võimalik teha,“ kinnitab mees. „Atrial läheb igatahes oma uue loodussäästlikuma pakendiga hetkel turul väga hästi!“

Kui nüüd mõni ettevõte tunneb, et ka nemad tahaksid sammu rohelisema tuleviku suhtes astuda, kuid ei tea täpselt, kuidas peale hakata, siis Multivaci Eesti väike ja töökas tiim on alati valmis nõu ja jõuga abistama. „Saame alati nõustada ja meie laborites on võimalik oma toodetega uusi pakendeid katsetada ning tulemusi analüüsida.“

Vastutustundlik ettevõte kasvatab endale ka järelkasvu. Kust sa ikka töötajaid saad, kui ise selle pärast muret ei tunne? Saksamaal on Multivac Eesti tegevjuhi sõnul töötuse tase sama suur kui meil ning just insenere keeruline leida. Nii seal kui ka Eestis kannataks neid koolitada ikka oluliselt rohkem. „Meie peakontor, kus töötab 2500 inimest, teeb näiteks kohalike kutsekoolide ja ülikoolidega koostööd. Õpilased saavad nende juures praktikat teha ning neile makstakse ka stipendiumi.“

Multivac Eesti on väike, sõbralik kollektiiv, kuhu kuulub 8 inimest. Kõik omaette professionaalid, teavad mida tegema peavad. Oluline osa tööst on masinate hooldus, et liinid kunagi seisma ei peaks. Töö on vastutusrikas ja selle eest peab vastu ka häid tingimusi pakkuma. „Loomulikult peab meie palgatase olema piisav, selle koha pealt proovime alati soove ennetada. Oluline on ka tervisekindlustuskaitse, mis sisuliselt tähendab, et saame iga kell eraarsti juurde ja ka näiteks hambaravi märksa suurema summa eest, kui riik seda pakub.“

Multivac Eesti ei luba endale olukorda, kus töötaja on mõne tervisemure pärast kaua töölt eemal lihtsalt selle tõttu, et ei saa eriarstile aega. „Üks töötaja, kes peaks klientide juures masinaid remontimas käima, vigastas põlve,“ toob Margus Kupp näite. „Muidu oleks ta pidanud kuude kaupa ootama aega ortopeedile ning lõpuks ootama operatsiooni järjekorras. Tänu meie tervisekindlustusele oli töötaja tagasi kolm korda kiiremini.“

Seega on lisakindlustus kasulik nii töötajale kui ka ettevõttele ja ka maksumaksjal jääb tema haigekassa kulu tegemata. „Teeme iga kahe aasta tagant töötervishoiu uuringud ning kõik soovijad saavad koguaeg käia ujumas, jõusaalis, või massaažis,“ lisab Kupp.

Tänasel päeval innovaatilised pakendid kahjuks tihti ei päästa, sest neid ei suudeta korralikult sorteerida. „Võtame näiteks tüüpilise supermarketi kartulisalati karbi, mis on toodetud monomaterjalidest ehk siis teoorias on need taaskasutatavad. Selleks, et neid taaskasutada, peaksid nad ka puhtad olema, mis tähendab, et kasutame pesemiseks vett. Etikett peaks olema eemaldatud. Lisaks peaksid nad olema pandud ka õigetesse konteineritesse. Ja alles siis saab sorteerida,“ kirjeldab tegevjuht. „Nüüd ongi küsimus – hea küll me sorteerime siin Eestis sorteerimisjaamades ära, aga siis on vaja need kuhugi saata. Tänasel päeval Eestis ümbertöötlemise võimekus puudub. See tähendab transporti mõnesse teise riiki – kütet, muid kulusid. On see üldse otstarbekas? Väga keeruline teema…“