• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • ST
  • 27.03.23, 16:37

Pilve minek vähendab ettevõtte IT-muresid

IT-halduse ja sealhulgas ka pilveteenuse ettevõttesse sisseostmisel kaob hulga probleeme kohe ära, kinnitab turvaettevõtte G4S IT-osakonna juht Andres Peiker.
Pilve minek vähendab ettevõtte IT-muresid
G4S alustas pilve liikumist 2021. aasta alguses. G4S IT-osakonna juhi Andres Peikeri sõnul rääkis ettevõtte andmete oma serveritest pilve kolimise kasuks mitu argumenti. „Kui sa ise kogu serverite parki haldad, siis ühel päeval on need serverid vanad ja tuleb otsustada, kas osta uued või lahendada olukord teisiti,“ rääkis Peiker. „Meil oli selleks hetkeks vaim valmis, et me ei taha enam ise seda kõike hallata, sest sel pole eriti otsest seost G4S põhiäriga.“
Peiker nentis, et pilveteenuse kasutuselevõtuga koos langes kohe hulk muresid ära. „Eks küsimus on ju ka kuludes, sest kui kõik see vajalik tehnika, inimeste palgad ja litsentsitasud kokku liidad, siis langeb ka otsus pilve kolimise kasuks kergemalt,“ rääkis Peiker. „Üks peamisi argumente on aga ikkagi see, et saame nüüd rohkem keskenduda oma põhiärile.“

Hinna ja kvaliteedi suhe paraneb

G4Si IT-juhi sõnul ei pea nad enam serveripargi halduseks vajalikku kompetentsi oma majas hoidma. „Eks Eestis kipub IT- valdkonnas olema nii, et vajaliku kompetentsiga inimesi on tunduvalt vähem kui ettevõtetel vaja. Parimad tegijad IT-valdkonnas tahavad kõrget palka ja hulka põnevaid väljakutseid, mida ühe ettevõtte raames on raske pakkuda,“ rääkis Peiker. Samas on see kõik aga võimalik professionaalse teenusepakkuja juures ja nii võib olla ka kindel tema pakutava teenuse kõrges kvaliteedis. „Hinna ja kvaliteedi suhe läheb kogenud teenusepakkujaga lõpuks ikkagi paremaks. Lisaks võib professionaalne teenusepakkuja näha ka riske, mille peale ise pole siiani tulnud,“ kirjeldas Peiker.
Praeguseks on G4Sil lisaks pilveteenusele kogu IT-haldus Teliast sisse ostetud. „Kindlasti on ka küberturvalisus nüüd paremini tagatud,“ märkis Peiker. „Ise ka peab muidugi tark tellija olema, siis on koostöö tulemus kõige parem.“
Lisaks kompaktsemale teenuse osutamisele ja küberturvalisusele on teenuspakkuja kasutamine tegelikult ka keskkonnasäästlikum, sest mängu tuleb mastaabiefekt. „Tegime Teliaga koos ka keskkonnajalajälje mõõtmise selle kohta, et milline on jalajälg siis, kui on meie enda all IT-haldus ja milline siis, kui pilve läheb. Test näitas, et keskkonnajalajälg peaks tulema selgelt väiksem kui see teenus sisse osta,“ rääkis Peiker. Paljudele ettevõtetele korraga teenuse osutamisel saab erinevaid seadmeid – UPSid, jahutusseadmed jms – efektiivsemalt ära kasutada. Lisaks töötavad Telia serveripargid roheenergial.

Tehnika inimesi välja ei söö

Kogenud IT-spetsialistina näeb Peiker digitaalse innovatsiooni osas kahte suunda oma valdkonnas. Üks teema on see, mis puudutab tehnilist valvet. “Kogu vajalik seadmestik ja signaalide töötlemine temaatika, seal on võimalik kvaliteeti tõsta ja tehnilist infrastruktuuri kaasaegsemaks muuta,“ kirjeldas Peiker. „Kui varem oli plekist karp, mis vilgutas tulesid ja näitas midagi, siis tänapäeval saab selle asendada virtuaalseadmega pilves.“
IT-juhi sõnul on tehnoloogiliste arengute osas veel kasvavaid võimalusi telekomiettevõtetega koostöö tegemiseks. „G4Sil on ka oma raadiovõrgud, aga me selgelt ei võistle telekomidega selles osas, palju meil maste on üle Eesti. Vaatame ka selle teema üle ja ilmselt telekomidega partnerluse roll siin suureneb,“ ütles Peiker.
Teise suurema innovatsiooni teemana tõi Peiker esile inimesed. „Meil on natuke alla 2000 töötaja. Enamus neist on kas tehnikud, kes paigaldavad turvaseadmeid, või turvamehed. Mõlema grupi tööd annab väga palju digitaliseerida,“ lausus Peiker.
Samas on Peiker kindel, et inimese roll selles töös jääb alles ka kiire tehnoloogilise arengu juures. „Kuhugi jääb ikka alles inimene, kes jälgib kaameraid või näiteks valvedroonide tööd. Ja kui keegi ikkagi üle aia ronib, siis nii kaugel veel tehnoloogia kindlasti pole, et mõni robot selle päti kinni püüaks,“ rääkis IT-juht.
Pealegi soovivad mitmed turvafirmade kliendid endiselt näha pigem inimest turvajana, kui tehnikat. „Eks tehnika saab inimesele lihtsalt appi tulla, nad saavad üksteist hästi täiendada,“ ütles Peiker.
Kui lõpetuseks küsida, kas IT-halduse puhul teenusepakkuja kasutamise on ka mingeid miinuseid, siis toob Peiker välja, et vahel võib mõne liigutuse tegemine võtta veidi kauem aega. „Pean silmas selliseid olukordi, kus hüppan IT-tuppa sisse ja hüüan, et tehke mulle kohe üks server juurde,“ rääkis Peiker muiates. Samas on ta kindel, et kokkuvõttes kaaluvad teenusepakkuja kasutamise ja sealjuures ka pilve mineku plussid miinused üles.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.12.24, 16:05
Investeerimine kunsti: muuseumikvaliteet võib maksta vähem kui pool telefoni
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele