Müümata jäänud toidukauba kulubaasiga hakkas Selver analüütilisemalt tegelema kolm aastat tagasi. “Tänaseks on meil väga hea ülevaade müümata jäänud kauba kogustest nii perioodide, kaupluste kui tootegruppide lõikes,” räägib Selveri kvaliteedijuht Heneli Lamp ja lisab, et selles mudelis on mitu muutujat, millega tuleb tegeleda: “Esiteks see, kui täpselt me ennustame müüke ja selle põhjal kaubad tellime. Seejärel on küsimus, mida teha toodetega, mille säilivuskuupäev hakkab lähenema.”
- Selveri kommunikatsioonijuht Rivo Veski ja kvaliteedijuht Heneli Lamp tõdevad, et 15% vähem toiduraiskamist on väga positiivne näitaja ning selle taga on kolm aastat teadlikku tööd. Foto: Henrik Osula
Selveri kvaliteedijuhi Heneli Lambi sõnul on nad selleks, et tekiks vähem müümata jäävat kaupa, oma ostuprotsesse optimeerinud ja automatiseerinud. “Meie üksusel on tugev majandamise oskus – oleme kaubavoogude planeerimisel aina tõhusamad,” selgitab ta ja toob näite, et süsteemi tõhusust tõestab ka see, et kui Comarketi kauplused Selver ABC nime alla läksid, vähenes seal müümata jäänud toidu kogus enamikes kaubakategooriates.
Mis müümata, see hinnatakse alla või annetatakse
Teiseks toob Lamp välja, et kui mõnes tootekategoorias on järgil palju tooteid, mille säilivuskuupäev hakkab läheneme, hinnatakse need alla. “Spetsiaalse allahindluse märgiga tähistatud tooted on väga populaarsed ja see on osutunud väga efektiivseks mooduseks, kuidas vähendada toidu äraviskamist,” nendib Lamp.
“Lisaks hindame igal õhtul tund enne sulgemist 50% alla meie pagari- ja soojatoidutooted,” ütleb Lamp ja lisab, et neid soodustusi kasutatakse palju. “Viimasel lahtioleku tunnil otseselt tormi nendele ei joosta, kuid pikaajalise töö tulemusel on inimesed aina enam nendest võimalustest teadlikud.”
Selver on vähendanud ka äravisatava toidu osakaalu. Siiski tõdeb Lamp, et kaubanduses tuleb paratamatult arvestada asjaoluga, et kogu toitu ei õnnestu päästa, sest tegemist on suurel määral kiirestirikneva segmendiga, mille tarbimisväärsus langeb toote eluea lõpuks vastuvõetamatu tasemeni.
Selver teeb koostööd 13 heategevusorganisatsiooniga
Annetused lähevad nii inimestele kui loomadele. Koostööpartneriteks on näiteks Toidupank, SAK Fond, Lasterikaste Perede Ühendus, kogudused, Tartu koduta loomade varjupaik, Alaveski loomapark, metsloomaühingud ja farmerid.
Toidu annetamine käib rangete reeglite alusel. Iga partneriga on sõlmitud koostööleping, kus on kirjas, millist toitu, millisel eesmärgil ja millistest kauplustest annetatakse. “Siin tuleb arvestada, et annetamiseks võib kaupa tekkida ja samas üldse ka mitte. Kui annetamiseks kaupa ei teki, siis anname sellest teada, et hoida ära partneri nö tühisõit,” kirjeldab Lamp protsessi.
Paradoks! “Ühelt poolt on meie partneritel õigustatud ootus ja soov regulaarselt annetusi saada, kuid teisalt on meie eesmärk oma protsesse aina parendada ja müümata jäänud toidu koguseid vähendada,” ütleb Lamp, kuid lisab, et nagu ta eelnevalt ka ütles, ei õnnestu selles äris ilmselt kunagi jõuda selleni, et kogu kaup müüakse poes maha. “Seega annetame suurima rõõmuga edasi.”
Annetatakse pea kõikide kategooriates: puu-ja köögivili, kuivained, pagari-ja kondiitritooted, leivad-saiad, meie enda pagarikodade küpsetised, piima-, liha-, kalatooted, konservid, kastmed, hommikusöögid, salatid ja muud valmistoidud. “Lisaks toidukaubale annetame ka tööstuskaupa (nt hügieenitarbeid, kodukeemiat) ja lemmikloomatooteid,” toob Lamp näite.
Proovitakse ka innovaatilisemaid lahendusi
Hetkel on mõnes Selveris käimas pilootprojekt ResQ Club'ga. See on äpp, kuhu saab panna soodsa hinnaga müügiks kas üksikuid tooteid või kategooriapõhiseid toidukotte. “Kotis on 5-6 erinevat toodet, mille säilivuskuupäev on kas samal või järgmisel päeval, maksumus on sellel 4-10 eurot,” kirjeldab Lamp.
Kliendid on ResQ Club projekti hästi vastu võtnud. “Tagasiside on olnud positiivne ja huvi nende kottide vastu on kasvav. Jätkame piloteerimist ja kui see osutub edukaks, kaasame juurde ka teisi poode. Hetkel on ResQ Club projektiga liitunud T1, Punane, Priisle ja Mustakivi Selverid.
Seotud lood
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Viimased uudised
Lisatud analüütikute kommentaarid!
Õigusruum ja ärikultuur riigis on euroopalik
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele